Jeesus ütleb: „Valvake siis, sest te ei tea seda päeva ega tundi!“ Mt 25:13

Küllap on meist igaüks kuulnud ütlemist: Tahtmine on taevariik, saamine iseasi! Seda öeldakse siis, kui soovid ja tegelikkus ei pruugi kokku sobida, kellegi ootused tunduvad ebareaalsed ehk teiste sõnadega soovitut ei pruugita saada või saavutada.

Sellest hoolimata on inimest ikka huvitanud see, mida ta veel oma silmaga näha ei saa või täpselt ette kujutada ei oska. Kui oleks võimalik tuua mõni inimene 150 aasta tagusest ajast meie kaasaega, siis ei oskaks ta anda paljudele nähtusele seletust.

1877. aastal esitleti esmakordselt fonograafi USA toonasele presidendile, mille loojaks oli Thomas Alva Edison, mille kaudu sai tegelikkuseks heli salvestamine. 1895 esitled Edison peaaegu minuti pikkust filmi. Tänaseks kantakse ka meie tänast jumalateenistust üle nii helis kui pildis, ning nii telefon, fotoaparaat kui video saevestmise võimaus on meil pea igaühel nutitelefoni näol taskus.

Neljataktiline bensiiniga töötav sisepõlemismootor, mis on ka kaasajal prevaleerivaks mootoritüübiks, töötati välja ja patenteeriti 1876. aastal. 1883. a. oma ehitatu neljataktilise bensiiniga töötava mootori, mida hakati 1885. a. katsetama jalgrattal. Nii valmis osaliselt ettekavatsematult ka esimene mootorratas. Saksa insener Carl Fridrich Bens ehitas esimese auto 1885. a. Täna on meil probleem, kuhu autod ära mahutada. Eestis võeti elekter esmakordselt kasutusele aastast 1882. Esimene lennuk tõusis õhku 1903. aastal, täna võib igaüks sõita millal soovib lennuliga kasvõi teiste maailma otsa.

Kuigi tehnoloogia areneb kiiremini kui me südame sellega sammu pidada ja harjuda, on asju mida me ka veel täna ei suudaks täpselt ette kujutada. Üks olulisemaid ja huvipakkuvamaid saladusi on ka meie jaoks küsimus, milline võiks olla taevariik. Teine, sellega seotud teema on selle maailma ajastu lõpp ja Jeesuse taastulemine ning ilmutusraamatus toodud nägemuste mõistmine. Viimsepäeva küsimus vaevas ka jüngrite meeli, kui nad seda oma õpetajalt küsivad „Ütle meile, millal see kõik tuleb ja mis on sinu tulemise ja selle ajastu lõpu tunnustäht?”

Tema taastulemise päeva eel käivatest tunnustähtedest, millest Jeesus oma jüngritele rääkis võib lugeda evangeeliumi 24nda peatüki algusest, mis vaatamata neile kõigile lõpeb üleskutsega: Seepärast olge ka teie valmis, sest Inimese Poeg tuleb tunnil, mil te ei arvagi! Mt 24:44

Tänases evangeeliumis võrdleb Jeesus taevariiki millegi palju maisemaga ehk pulmapeoga. Selle võrdpildi mõistmiseks on hea tunda juutide pulmakombeid, mis on väga sarnased meie enda kunagistele pulmakommetele ja mis koosnevad kolmest osast. Esmalt kohtuvad peigmehe ja pruudi vanemad ja lepivad liidus kahe perekonna vahel kokku. Sellele järgneb kihluse tseremoonia, mis toimub mõrsja kodus. Selle käigus antud tõotused on osapooltele sama siduvad kui abielutõotus. Umbes aasta pärast kihlust sõlmitakse abielu millega kaasneb pulmapidu. Selle käigus läheb peigmees koos oma sõpradega mõrsja kodust ära tooma, mille käigus loetakse abielutõotus. Peigmees toob seejärel mõrsja piduliku rongkäigu saatel oma koju, kus peetakse pulmapidu. Selle rongkäigu juurde kuuluvad pruutneitsid, kes õhtu saabudes peigmehe saabumist oodates ja õlilampe käes hoides, laulavad pulmalaule.

Jumala ja inimese suhet on piiblis sageli võrreldud pruudi ja peigmehe omaga. Jumala ja inimese suhe koosneb sarnastest sammudest. Enne on olnud leping ja selle tingimustega nõustumine. Selle pidulik osa loetakse ka tänapäeval ette Jumala poolt seatud mehe ja naise abielu tähistava laulatustalituse käigus. Sellega nõustumise eelduseks on armastus ja tingimuseks osapoolte otsus. Jumala ja inimese vahelises suhtes on inimese poolt vaadates tingimuseks Jeesuse poolt täidetud lunastusteoga nõustumine, ehk selle enda kohta kehtivaks tunnistamine. Tema on inimese ja Jumala vahelise lepingu kestvuse tagaja. Inimene usaldab end selles lepingus meeleparanduse ja usu kaudu Jumala hoolde, olles temaga kokku liidetud nii ajas kui igavikus.

Juba käesolevas ajas toimuvas kihluses on olemas kõik need elemendid, mis lõplikult täituvad taevalikes pulmades, kui peigmees ehk Kristus tuleb omasid enda juurde tooma. Kihluse rikkumisel või truudusetusel on samuti igavikuni ulatuvad tagajärjed. Seepärast tuleb olla valvel ja pidada oma pulmariided puhtana. Või siis hoolitseda selle eest, et meie õlilambi taht oleks puhas, et selles ei kustuks Vaimu tuli, vaid see põleks ja valgustaks meile teed.

Kutsed pulmapeole saadetakse välja ja need algavad kindlal ajal. Mõned, kes on saanud kutse, jäävad sellest eemale, kuna nad ei hinda piisavalt kutset või kutsujat. Kui nüüd pulmapidu algab, ei pääse selles osalema enam need, kes jäävad tulemisega hiljaks.

Võib-olla on põhjust selles, et alguses ei ole nad võtnud seda piisvat tõsiselt või siis, kui on selle tõsidusest aru saanud, ei ole neil olnud enam piisavalt aega ettevalmistusteks, kuna igaühel on ju niipaju muid olulisi asju toimetada. See puudutab kõiki neid, kes on kuulnud Jumala armu kutset, aga ei ole seda seni vastu võtnud, aga ka neid, kes on selle kord vastu võtnud, kuid on selle ajal jooksul jätnud unarusse või sootuks unustanud. On selge, et kui sa kedagi armastad ja soovid olla koos temaga, siis see kujundab ka sinu elu argipäeva, aga kui sa seda ei soovi ja inimeste teed lähevad lahku, siis võib jääda see, keda sa enne armastasid, sulle nagu võõraks. Jeesus ütleb, et see sünnib inimese kõva südame pärast. Kui suhetes valmistab see palju südamevalu ja pettumist, siis Jumala suhte unarusse jäämise tulemuseks on pulmakojast ehk taevasest kodust igavesti väljajäämine, mida ei saa enam muuta, kuna sa oled unustanud oma esimese armastuse. Seepärast kui sa kuuled Jumala kutset, siis on see sinu võimalus, millest oleneb sinu saatus mitte üksnes selles elus, vaid ka igavikus.

Kui kõik on peoks valmis kõlab kutse: Tulge, sest kõik on juba valmis! Jeesuse inimeseks saamine ja lunastus on avanud meile tee osadusse Jumalaga, kõik on valmis ja uks meie jaoks avatud. Kristuse lunastustegu on täielik ja sellele ei saa enam midagi juurde lisada. Ja ometi on meie poolt vaadatuna veel kõik lahtine, kuna võime seda kutset ka oma eluaastate ajal ignoreerida või mitte hinnata.

Lohutav on teadmine, et Jeesus ei pane jüngritele nende väsimust ja inimlikku nõrkust süüks, kuigi ta pahandab aeg-ajalt nende väsimuse või mõistmatuse üle. Meie aare on meil saviastjates, nii nagu ka pruutneitsite lambid olid vaid savilambid, mille õli ja tahti tuli nende väiksuse tõttu sageli vahetada.

Öeldakse, et ootaja aeg on pikk. Mitmetes Jeesuse lõpuaega puudutavates võrdpiltides räägitakse samuti pikast ootusest. Tänase pühapäeva epistlis ütleb apostel: „Issand ei viivita tõotust täitmast, nii nagu mõned peavad seda viivitamiseks, vaid tema on teie vastu pikameelne, sest ta ei taha, et keegi hukkuks, vaid et kõik jõuaksid meeleparandusele.“ Pt 3:9

Seni kuni peigmehe ehk Issanda tulemise aeg viibib, on tema omade ülesanne kuulutada evangeeliumi, kuna aega ei ole selleks lõpmatult. Oluline on see, et meie lambid ei kustuks. Siinkohal meenub üks vana noortelaul mille palvesõnad kõlavad: Vala õli mu lampi, ma palun, et see järjest võiks põleda Vala õli mu lampi, ma palun, et see põleks kuni koidab päev! 

Kuna targad neitsid varusid oma lampidesse piisavalt õli, aga rumalatel kippus see otsa lõppema, on oluline mõista, et usu andi ei saa keegi kellelegi anda või laenata, kui me seda ise Jumalat ei palu. Me saame küll teineteise eest palvetada, et Jumal kingiks kellelegi usu anni ja olla oma eluga talle eeskujuks, kuid Jumalaga saab olla inimesel vaid isiklik suhe, mis väljendub osadusest teiste usu teel käijatega, kellele on meiega sarnaselt antud ande, mida saame kasutada koguduse ühiseks kasuks. Seda osadust saame kogeda kui osaleme koguduse elus ja võtame osa armulauast, olles seeläbi osadusest nii üksteise, kui elu Issanda ja maailma valgusena

Seda, kas meie kõlbame saama kutset pulmapeole, ei sõltu niivõrd meile antud talentidest, kui sellest, kuidas ja kas me oleme neid kasutanud. Meis olev usu tulisus, innukus ja püsivus, ei ole ainult meie endi omand, vaid see on meile nagu väljapoolt antud või hangitud õli. Õli on piiblis Püha Vaimu sümbol, mis tuleb eriliselt esile Pauluse õpetuses vaimuandidest, kus ta loetleb kokku üheksa andi: „Aga Vaimu vili on armastus, rõõm, rahu, pikk meel, lahkus, headus, ustavus, tasadus, enesevalitsus.“ Gl 5:22-23

Nii võib öelda, et selles vaimuõlis on üheksa erinevat lõhna, nagu vana lepingu pühas õlis, mida kasutati kuninga, prohveti ja preestri ametisse pühitsemisel.

Inglismaa kuningas Charlsi kroonimisel kasutatud õli pühitseti  Jeruusalemmas toimunud jumalateenistusel. Õli koguti kahest istandusest ja koosnes roosi, apelsinipuu, seesami, jasmiini ja kaneeli ekstrakte. Sarnase koostisegi õli kasutati ka nüüdse kuninga ema kuninganna Eliisabet II kroonimisel 1953 aastal.

Vaimu viljadest esimene on armastus. See ilmneb armastusena Jumala ja inimese vastu, mida meis saadab korda või toob esile Jumala Vaim. Sellest viljast lähtuvad ülejäänud kaheksa. Rõõm ja rahu on evangeeliumi südameks mis kaasnevad rõõmusõnum osasaamisega. See on ka nende inimeste üheks tunnuseks, mis neid eristavad selle maailma meelsusest.

Tallinna Peetri alevi lasteaia põhikooli õpetaja Peter Jonathan Rock kirjutas hiljuti pikema artikli lapsi ohustavast lääne kultuuri vastasest propagandast kus annab soovitusi, millele sellega seoses vanemate tähelepanu juhtida. Huvitav on see, et selle arvamusloo keskel tõstab autor esile kristlikest peredest pärit laste erinevuse oma eakaaslastest. Autor kirjutab: „Kuigi meie koolis religiooni ei õpetata, olen märganud, et usklikest peredest pärit õpilased on sageli vähem vastuvõtlikud pahatahtlikule veebimõjutusele. Võib-olla on nad harjunud hindama lääne tsivilisatsiooni juudi-kristlikke juuri ja on seetõttu valvsad nende vastu, kes neid õõnestada tahaksid. Võib-olla on nende infomullid tervemad. Võib-olla kaitseb väike annus vaimset vaktsiini neid pärismaailma valede vastu. Igatahes on lapse mõistus nagu vaakum, mis vajab täitmist. Tänapäeval konkureerivad vanematega üha agressiivsemalt muud mõjurid, mistõttu tuleb oma pere väärtused lastele edasi anda, enne kui pista nende taskusse nutitelefon.“

Armastus sünnitab meis pikameelsust, lahkust, headust, ustavust, tasadust, enesevalitsust. Kristlane ei pea iseendale uksi avama vaid ta saab pulmakotta siseneda peigmehe sõbrana. Ta ei pea meeles pidama uksekoode ja salasõnu, ronida üle tara või paluda sissepääsu tagauksest Piisan sellest, kui võtta vastu selle armu, et tohib tulla pulmamajja sisse koos peigmehega.

Me ei suuda alati kõige mida me vee ei ole näinud mõista, aga Jumal on meile oma sõna, ristimise ja armulauast osasaamise kaudu ilmutanud, et võikime olla iga päeva valmis tema tulekuks ja paluda nii nagu lõpeb ka piibli viimane ehk Ilmutusraamat: Tule Issand Jeesus!