Saarte praostkonna sinod toimus tavapärasest kuu aega varem, tänavu Kihelkonna kirikus, kus külalisena teenis kaasa peapiiskop Urmas Viilma. Kevadiselt jahedas kirikus laulis jumalateenistusel koguduse ansambel Collekta Ülle Reinsoo juhatusel. Kirikusõbra tiitli andis hea koostöö eest peapiiskopi poolt üle Saare maakonna muinsuskaitse inspektorile Liis Koppelile.

Kohalike meremeeste toetusel restaureeritud altariruumi kroonlühtri pühitses peapiiskop ja koguduse õpetaja jagas tunnustust nii tööde annetajatele Tiit Sõbrale ja Arne Salong, kui kiriku välisseina remonti toetanud kohaliku ettevõtjale Kaido Jõelehtile, kellele kingiti kohaliku käsitöömeistri poolt valmistatud Kihelkonna kandi maakera.

Kihelkonna rahvamajas toimunud sinodikoosoleku alguses tervitas kohalviibijaid Kihelkonnalt pärit Saaremaa vallavolikogu esimees Jaanus Tamkivi, kes meenutas kiriku tähtsust kogukonna elust nii enda lapspõlvest kui tänapäeval. Kuulajatele jäi kindlasti meelde tema värvikas kirjeldus keerulisest ja veidi salapärasest omaaegse kiriku torni ronimisest mis sai pärjatud avara vaatega kodukandi alevile. See kogemus on olnud tema silmade eest hilisemas elus oma erinevates ametites ja ülesannetes.

Kuulajatel meenutas see lugu kirgastamismäe sündmust.

Eelmise aasta aruannete ning uue aasta eelarve kinnitamise järgselt võõrustas vaimulikke ja sinodisaadikuid Kihelkonna koolis toimunud lõunatunni raames kooli uksel kooli õpilased ja juhataja Maarika Naagel. Kooli söögisaalis andis direktor koolipere poolt peapiiskopile üle sümboolse kingituse ühe õpilase poolt Kihelkonna kiriku vanast oreli tuulepõhjast taaskasutuse teel valminud linnu pesakastist, mille peapiiskop lubas samal päeva viia oma Muhus asuvasse suvekodusse, et sinna võiks alanud pesitsusjala mõni laululinnu paar endale pesakoha leida.

Korraliku kevadise jalutuskäigu järel jätkus sinod valimiste tähe all. Kuna senine praost valiti kirikukogu poolt üheks kolmest uuest piiskopist, esitas peapiiskop sinodile uue praosti kandidaadina senise abipraosti Rene Reinsoo, kelle kohta oli koosolekust osavõtjatel öelda vaid kiitvaid hinnanguid. Kirikujuhil jäi vaid üle tõdeda, Kihelkonnal , kus varasema rahvaküsitluse kohaselt elab Eestis kõige suurem protsent luterlikku kirikusse kuuluvaid inimesi, on kirik nähtav loomulik osa kogukonnast, kus vaimulik on koos oma perega kaasa löömas kõigis kohaliku elu ettevõtmistes. Senise abipraostina on tema peal olnud ka praostkonna välisuhtlus.

Hääletuse tulemusena selgus, et oma poolthääle oli andnud kõik 35 hääleõiguslikku saadikut. Vastne praost Rene esitas omakorda abipraosti kandidaadiks Hannes Neilise, kes kogus samuti kõikide saadikute poolthääled. Rene Reinsoo tegi ettepaneku, et jätkata võiks ka senine praostkonna nõukogu, kuhu lisaks praostile ja abipraostile kuuluvad veel ka õpetajad Tiina Ool ja Kristjan Simson.

Peapiiskop pani oma ettekandes koguduste esindajatele südamele, et alates käesoleva aasta lõpust toimuvatel uute nõukogude ja juhatuse liikmete valmistel valitaks juhtorganitesse ka noori, keda kirik sooviks omalt poolt kokku võtta ja koolitada järgmise põlvkonna kiriku juhtideks, kes vaimulike kõrval viiksid edasi meie koguduse elu.

Jutuks tuli ka järgmisel teisipäeval ehk Jüripäeval Tallinna Toomkirikus toimuv piiskoppide pühitsemine, EELK Kirikukogul Jõgeval valitavate uute kirikuvalitsuse liikmete ülesanded ning tulevikuks teed rajav otsus kas luua või mitte luua EELK-s neli piiskopkonda (Tallinna Põhja, Lõuna Eesti ning Saare Lääne).

Siinkohal soovin tänada praostkonna koguduste vaimulikke ja sinodisaadikuid võimaluse eest tüürida praostkonna laeva pea 9 aastase perioodi vältel. Tänan praostkonna nõukogu ja uut praosti Rened, ja loomulikult praostkonna sekretäri Urve Liivat, kes on aastate jooksul tehnilise toe ja kirjatööga väga palju aidanud. Apostel Peetrus julgustab meid sõnadega: „Teenigu igaüks teisi selle andega, mille ta on saanud, nagu Jumala mitmesuguse armu head majapidajad.“ 1 Pt 4:10