1969. aastal sündinud Urmo Raus on
esimene eesti kunstnik, kellel on ette näidata Prantsusmaa kunstikõrgkooli
Ècole Nationale Supérieure des Beaux-Arts diplom (1996 cum laude).
Peale stuudiumi lõpetamist on ta elanud ja töötanud põhiliselt välismaal
Prantsusmaal, Hollandis jm, aga ka Eestis.
Lisaks maalile ja graafikale on
Raus loonud mitmeid nüüdisaegseid vitraažiprojekte. Tuntuim neist on Tartu
Jaani kiriku vitraažiprojekt, mis pälvis kümnendi parimaks
monumentaalkunstiteoseks tunnistatuna 2002. aasta Kristjan Raua preemia.
2000-2003 valmisid tema poolt kavandatud
ja maalitud Kuressaare Laurentiuse kiriku vitraažaknad.
Saaremaa vald toetas Urmo
Rausi kataloogi “Püha Laurentsiuse kuld Kuressaare kiriku akendes” valmimist,
milles tutvustatakse Kuressaare Laurentiuse kiriku vitraaže ja mis julgustab
lugejaid reisima
Louis Kahni sünnisaarele, Saaremaale.
Kataloogid läksid jaotamisele New Yorgis. 2019. aasta detsembris kinkis
kunstnik tänutäheks toetuse eest Saaremaa vallale klaaspannoo “Insula Thule”.
Klaaspannoole on trükitud 15. sajandi ettekujutuslik Thule saar ja Saaremaa
kaasaegne mereteede kaart. Pannoo on eksponeeritud Kuressaare raekoja teisel
korrusel.
Urmo Rausi näitus „Capri“ on tema esimene isiknäitus Saaremaal. Näitus koosneb
pool-abstraktsetest maalidest, mis on teostatud autoritehnikas. Näitus avab
peale saja aastast vaheaega,
eesti kunstis unustatud itaalia teema. Seda küll mitte Ants Laikmaa ja Ado
Vabbe , vaid metafüüsilisemas ja autorile omases võtmes. Aasta tagune Capri
külastus inspireeris Rausi maalima ja
mõtestama lahti Capri fenomeni Lääne- Euroopa kultuuriloos.
Urmo Raus on publitseerinud erinevates väljaannetes nii
artikleid kui ilukirjanduslikke tekste. 2020, aastal ilmus kirjastuses
Tammerraamat kirjastatud Urmo Rausi kultuurilooline
jutustus “Parnass, Pariis 1991–1993”. Näitusel Raegaleriis saab lugeda ka Urmo Rausi Capri
ajalugu tutvustavat jutustust.
Näitus on avatud teisipäevast reedeni 10-17 ja laupäeval 10-15. Näitus jääb avatuks kuni 7. septembrini.