Jutlus Mt 7: 24-29
Kas sina oled arukas või rumal ehitaja? Ilmselt on meil kõigil kalduvus samastada end arukate ehk võitjatega olgu kuuldud või nähtud sündmus tõene või mitte. Meil on siis soov kuuluda kokku sangaritega, kuigi suurem osa erinevates lugudes tegutsevatest inimestest on sellest ideaalist kaugel.
Sarnaselt on meil kalduvus mõelda, et meie arusaamine ja olukordade lahendamine on kõige targem. Kes meist siis hakkaks langetama rumalaid otsuseid ja valikuid! Enda arvates proovime langetada kõige targemaid otsuseid. Tähendamissõna arukast ja rumalast majaehitajast mõtleme iseendas , et mina olen oma elu rajanud arukalt kaljule, kuna meie silmade ees võib olla näiteid inimestest, kelle eluhoone ehitus meenutab pigem kaardimaja, kui vastupidavat hoonet.
Aga kes siis tegelikult on arukas ja kes rumal? Kui lugeda Apostel Pauluse sõnu, ütleb ta Rooma kirjas: „Ei ole õiget, ei ühtainsatki,11 ei ole mõistjat, ei ole Jumala otsijat.12 Nad kõik on kaldunud kõrvale, üheskoos kõlbmatuks muutunud, ei ole, kes teeb head, ei ühtainsatki. 3: 10-11
Paulus räägib sellest, millised me inimestena oma langenud loomuse poolest oleme. Jumala sõna kohaselt on meist igaüks oma olemuselt rumal ehitaja. Seega on meil probleem. Jeesuse sõnade kohaselt oleme kas arukad või rumalad ehitajad. Apostli sõnade valguses on meist igaüks mõistmatu ehk rumal ehitaja.
Võrdpildi kohaselt pannakse iga ehitus proovile seda tabavates tormides ja üksnes arukalt ehk kindlale alusele rajatud hoone peab vastu. Seevastu ebakindlale alusele rajatud hooned varisevad neid tabanud rajuilmas, viies need endaga kaasa.
Samas evangeeliumis räägib Matteus, kuidas Jeesus küsib jüngrite käest: Keda te ütlete minu olevat? Peetrus vastas: „Sina oled Kristus, eleva Jumala Poeg!“ Sellepeale vastas Jeesus: Sina oled Peetrus ja sellele kaljule ehitan ma oma koguduse“.
Jeesus on siis ise see arukas hooneehitaja ja samas ka aluskalju, millele ta rajab oma koguduse. Oluline on panna tähele, et Jeesus räägib nimelt koguduse ehk kiriku ehitamisest. Meie individualistlikus ja läänelikele väärtustele orienteeritud ühiskonnas peale olema tähelepanelikud. Issand ise on ka sind kutsunud nimepidi ja tema peab hoolt sinu eest, aga tema eile tulnud selleks, et olla üksnes meist igaühe isikliku nõuandja või mentorina.
Jeesus ei ole tulnud selleks, et keegi võiks teda pidada ainult endale täites üksnes omaenda isiklikke vaimseid vajadusi meie meelt mööda, vaid ta on tulnud, et ehitada selles maailmas kirikut ehk kogudust. Meie oleme need keda ta saab selleks eesmärgi saavutamiseks kasutada. Meie oleme elavad kivid selles hoones ehk kirikus. Paulus kirjutab:
„Järelikult ei ole te nüüd enam võõrad ja majalised, vaid pühade kaaskodanikud ja Jumala kodakondsed, ehitatud hooneks apostlite ja prohvetite alusele, mille nurgakiviks on Kristus Jeesus ise. Tema, kelles kogu hoone kokkuliidetuna kasvab pühaks templiks Issandas ja kelles teidki üheskoos ehitatakse Jumala eluasemeks Vaimus. Ef 2. 19-22
Kristuse kirik on ka Tema ihu Ristimise kaudu on meist saanud tema ihu liikmed. Üks liige ei saa öelda teisele: „ suur tänu, aga mina saan hakkama ka omaette ja üksinda“. Kristus on kustunud meid vastu, et me saakime kokku ja koos temaga moodustaksime ühe ihu, mis on vaba patust ja tänab selle vabaduse eest Jumalat.
Kristus on arukas ehitaja. Tema on aluskalju. Kogudus, mida ta ehitab on tema Enda ihu. Seetõttu saame me olla arukad ehitajad kui püsime Kristuses ehk tema koguduses. Me saame Jumala ees olla õiged üksnes temas ja tema läbi. Me saame olla taevateel ja pühad üksnes Temas ja vaid Temas on meil osadus üksteisega.
Saaremaal Kärlalt on leitud kivi, millelt võis ladina keeles lugeda, et Maarja-Magdaleena kivikirik pühitseti 22. juuli l313. a. 1575. a. suri Paadla mõisas Otto von Buxhoeveden. 16 aastat hiljem kinkis tema lesk Anna Overläcker mehe mälestuseks Kärla kirikule kappaltari, mille keskmine osa on tänaseni alles. Pärnast lõigatud reljeef kujutab ristilöödud Kristust. Temast paremal on apostel Johannes ning vasakul Jeesuse ema Maarja ja põlvitav Maarja-Magdaleena. Altari tiibadele olid maalid Aadam ja Eeva ning kuus pilti Kristuse kannatusloost. Nii jutustas Kärla altarisein pattulangemise ja lunastuse loo.
Jeesus andis Golgata ristil iseennast terve maailma elu eest. Jumala Poeg suri jumalatute eest, et meie saaksime elada. See elu on temas endas. Martin Luther on öelnud, et ristil valmistas Kristus pääste kogu maailmale, aga ta ei jaganud seda selles hetkes. Selle jagamiseks rajas ta oma koguduse, andes talle lepituse ameti ja sõna.
Kristus ehitab kogudust, kogudes enda omad kokku ja andes neile iseennast- oma sõna, ristimise, oma ihu ja vere.
Kristus kui kalju peab vastu kõikides tuultes ja tormides, kuna see on surmastki tugevam. Sellele kaljule on ka sind tõstetud ristimises ja sellel kaljul saad sa kuulda Jumala sõna aegimatuid tõotusi igavesest elust Kristuses, kuna tema veri puhastab sind kõigest patust.
Püsigem siis tänulikena Temas, kelles on meil nii ajalik kui igavene elu Temas on kõik teadmiste ja tarkuste allikad. Oma Vaimu kaudu kingib ta meile oma armu, puhtaks südametunnistuseks ja rahuks igaks päevaks, juhtides meid viimselt meie isakodusse taevas.