24.-25.01 Tartus kogunenud EELK vaimulike konverents käsitles muude teemade hulgas peajumalateenistuse kordade ühtlustamise vajadust. Vaimulike konverents otsustas suure häälteenamusega (74 poolt ja 12 vastu) toetada piiskopliku nõukogu ettepanekut EELK ühtse jumalateenistuse korra koostamiseks ja avaldamiseks koostatavas lauluraamatus.

Praegu on Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus paralleelselt kasutusel kaks peajumalateenistuse korda, mille aluseks on Agenda (1951) ja Kirikukäsiraamat (2009). Kuna EELK-s puudub ühtne Kirikukogu poolt heakskiidetud jumalateenistuste ja kiriklike talituste käsiraamat ehk agenda, siis on eelnimetatud kahe peajumalateenistuse korra kasutamine lubatud 2008. aastast alates piiskopliku nõukogu otsusega.

EELK jumalateenistuselu, kirikumuusika ja hariduse assessor Marko Tiituse sõnutsi on tegemist suundanäitava otsusega EELK liturgilises elu korraldamise mõttes. „Vaimulikkond on selgelt väljendanud oma tahet ja soovi liikuda samm-sammult ühtse jumalateenistuse korra suunas, mis loomulikult ei välista kokkulepitud alternatiive ja valikuvõimalusi ning kohalikke tavasid. Uue lauluraamatu koostamine annab suurepärase, isegi ajaloolise võimaluse erinevate liturgiliste traditsioonide esindajatel üksteisele lähemale liikuda.“

Teise otsusena väljendas konverents toetust piiskopliku nõukogu ettepanekule võtta ühtse peajumalateenistuse korra koostamisel aluseks EELK Kirikukäsiraamatu peajumalateenistuse kord ning viia selles sisse vajalikud muudatused selleks, et ühtne kord oleks kasutatav praegu Agenda järgi jumalateenistust pidavatele kogudustele. Selle otsuse vastuvõtmisel oli erimeelsusi konverentsil rohkem (poolt 46 ja vastu 41). „Kui üsna suur üksmeel valitseb selles, et vajame ühtset jumalateenistuse korda, siis selles osas, milline see ühtne kord olema peaks ja kuidas selleni jõuda, on arvamusi ja vaidlusi rohkem,“ kommenteeris assessor Marko Tiitus. „Tundub, et osa vaimulikke pelgab ühe korra mõjulepääsu teise arvel ning soovib kindlust, et sünniks tõepoolest tasakaalustatud kompromiss erinevate liturgiliste kordade arvel. Kindlasti arvestame ühtse korra väljatöötamisel konverentsil kõlanud mõtetega ning minu ettepanek piiskoplikule nõukogule on liikuda sisuliselt edasi niimoodi, et ühtse peajumalateenistuse korra koostamisel võetakse aluseks nii Agenda kui Kirikukäsiraamatu peajumalateenistuse kord,“ ütles Tiitus.