saare-Lääne piiskopi kõne Kuressaare piiskopilossis ametisse seadmise puhul toimunud vastuvõtu raames.

Lugupeetud peapiiskop, piiskopid, vaimulikud, omavalitsuste juhid, ettevõtjad, ajakirjanikud, muuseumi pere, head vennad ja õed ning külalised! Mul on suur au ja tänumeel, et meil on koos Saaremaa vallaga võimalus teid võõrustada selles ajaloolises Saaremaa piiskopilossis, 9. päeva pärast EELK Kirikukogu otsust taastada Eestis kindlate piiridega piiskopkonnad ja seada ametisse vastpühitsetud piiskopid. Nii on see olnud juba Põhja Eesti piiskop Ove Sanderi puhul Tallinna Toomkirikus, on toimunud täna siin Kuressaares Saare-Lääne piiskopi puhul ja saab toimuma II Nelipühal Lõuna-Eesti piiskop Marko Tiituse puhul Viljandis.

Kui kohalike ja riigikogu valimiste kontekstis on aeg-ajalt küsitud mis võiks ühendada Lääne Eesti nii erinevaid maakondi ja valdu, siis minu ülesandeks saab olema aidata omalt poolt kaasa, et selleks ühisosaks võiks olla avaliku, mittetulundus ja erasektori piiride ülene koostöö, mis põhineb meie piirkonna ajaloolisel ja vaimsel pärandil.

Kuressaares on tähistatud nädalapäevad linna 461. aastapäeva ja täna tähistatakse Euroopa päeva. Kui vaatame oma kultuurilist pärandit, ei ole kahtlust, et kuulume Euroopa ainelise ja vaimse kultuuri mõjupiirkonda. Kahjuks on Eesti 50 omavalitsusel üha raskem tulla toime oma senise tulubaasiga, kui üha rohkem noori ja haritumaid inimesi kolib 20 suuremasse omavalitsusse. Kui ma ise 33. aasta eest tegin otsuse kolida Tallinnast Saaremaale, oli üheks põhjenduseks see, et suudan suuremast keskusest kaugemal anda oma tööga ühiskonnale rohkem, kui ühena paljudest suures linnas. Ma ei ole seni oma otsust kahetsenud ja olen veendunud, et ka otsustajad mõistavad seda, et võrdsed võimalused oma lapsi kasvata ja harida, peab olema võimalik ka suurematest keskustest kaugemal.

Nii, siin kõrval asuva Kuressaare piiskopilinnuse kabeli, Haapsalu Toomkiriku seintel ja Kuressaare linna vapil ja Laurentiuse kiriku uuel tuulelipul, seisab ladinakeelne lühend Johannese evangeeliumi esimest salmist: „Alguses oli Sõna“ Jh 1:1

See tsitaat viib meid piibli algusesse enne aja ja maailma loomist. Jumal on kõige oleva, nähtava ja nähtamatu Looja, kelle esindajaks on Sõna, kelle läbi saab loodu alguse. Tema on vahendaja või vahemees. Kuressaare linnal on lootust, kui tema lipukiri on seotud alguste algusega.

Sõna, nii väikese kui suure algustähega on inspireerinud looma ja uuendama, mis peegeldunud paljuski ajaloos millega täna saame põgusalt tutvuda siia üles pandud reformatsiooni 500 aastapäeva näituse vahendusel, aastal mil meenutame meie kultuuri palju mõjutanud reformatsiooni Eesti Liivimaale jõudmise ümmargust juubelit. Samuti tunnistab sellest, meie trükisõna ja ajakirjanduse arengu hea näitena, ajalehe Eesti Kirik ilmumise 100. aastapäevale pühendatud ajutine näitus.

Täna pühitsetud Saare-Lääne piiskopi vapi sinine värv tähistab usku, head tahet ja sõprust. Kuldne sümboliseerib valgust, jumalikku tõde ja pühendunud tööga saavutatavat edu. Seitsenurkne täht on universumi sümbol, tähistab avatust ja usaldust, püüdu täiuslikkusele ning kaitset, ka Püha Vaimu seitset andi. Tänase Kuressaare linnakirikut meenutavad vapi sinisel kilbil kuldne sarikas, mille tipust tõuseb ristikurist. Sarikas meenutab meile hoonet või ruumi kuhu või mille alla saame koguneda, kuna üheks meie ajastu väljakutseks on nii mentaalne või ka füüsiline eraldatus. Rist viitab nii horisontaalse ehk inimliku ja maise kui vertikaalse ehk taevase ristumisele. Kristlase jaoks on risti nii elu kui lunastuse sümbol ja andnud tähenduse eestikeelsele sõnale ristiinimene.

Tänan peapiiskop Urmast, piiskoppe, meie kiriku vaimulikke koduduste kaastöölisi, Saaremaa valla ja teste valdade esindajad, ettevõtjaid, sõpru ja kolleege ja häid inimesi senise koostöö eest ja loodan, et meie ühine teekond, meie ümber väljakutseid pakkuvas maailmas, jätkub varasemast veelgi tihedamalt ja teineteist austaval viisil ja et me jääma ustavaks oma kutsumisele, pühendades oma jõud ja oskused nii ühiskonna kui kiriku teenimiseks.