PEAPIISKOPI TERVITUS
advendiaja esimeseks pühapäevaks ja kirikuaasta alguseks
"Rahvahulgad, kes käisid Jeesuse eel ja järel,
hüüdsid: „Hoosanna Taaveti Pojale! Õnnistatud olgu see, kes tuleb Issanda
nimel! Hoosanna kõrgustes!“ Mt 21:9
Taaskord
oleme jõudmas advendiaega ja ootame Jõululapse sündimist ja jõulude saabumist.
Algab uus kirikuaasta.
Kui vaatame
möödunule tagasi, tuleb kurbusega tõdeda, et ka lõppenud aastal on olnud
maailmas paiku, kuhu jõulurahu sel aastal ei ulatu ega saabu. Seni, kuni
inimkonnast keegi kannatab, ei saa teised olla lõplikult muretud ja õnnelikud.
Ukraina
rahvas seisab silmitsi juba kolmandate sõjaaegsete jõulupühadega. Rahu, isegi
jõulurahu ei ole. Ka seal, kus jõululaps Jeesus sündis ja külast külasse rännates
rahusõnumit kuulutas pole rahu. Kõrge müüriga ümbritsetud Petlemmas oodatakse
erilise igatsusega, et inglite laul "Au olgu Jumalale kõrges ja maa
peal rahu, inimestest hea meel!" (Lk 2:14) võiks saada tõeks ka
Jeesuse sünnilinnas. Jeruusalemm, mille väravatest Jeesus eeslisälu seljas
sisse ratsutas, ootab endiselt Rahukuninga saabumist. 2000 aastat tagasi käisid
Jeruusalemma saabuva Jeesuse eel ja järel rahvahulgad, kes hüüdsid: „Hoosanna
Taaveti Pojale! Õnnistatud olgu see, kes tuleb Issanda nimel! Hoosanna
kõrgustes!“ (Mt 21:9) Täna selliseid hõikeid Jeruusalemmas ei kuule.
Kõikjal
maailmas, seal, kus elu saab kulgeda enam-vähem normaalses elurütmis,
vaadatakse kirikuaasta lõppedes mõtlikult seljataha ja uue aasta alguses
lootusrikkalt ettepoole – õpitakse ajaloost ja tehakse plaane. Nii ka väikesel
Eestimaal.
Eesti luteri
kiriku jaoks oli lõppenud kirikuaasta kindlasti ajalooline mitmel põhjusel. Üle
kaheksa aasta võisime taas koguneda ühiselt kirikupäevale ja vaimulikule
laulupeole, et laulda ja hõisata rõõmust, mis levib üle maa. Mitutuhat lauljat
ja mitutuhat kuulajat südasuvise pärimuskultuurilinna Viljandi lauluväljakul
oli unustamatu kogemus ja tõi sõjapelus rahvale vähemalt mõneks ajaks rahu
südamesse ja rõõmu palgele.
Lõppeval
aastal vahetus ka Eesti luteri kiriku juhtide põlvkond. Senised piiskopid Tiit
Salumäe ja Joel Luhamets andsid oma valdkonnas vastutuse ja juhtimise üle
mantlipärijatele piiskop Ove Sanderile, piiskop Anti Toplaanele ja piiskop
Marko Tiitusele.
EELK
Kirikukogu tegi ajalugu, kui otsustas taastada peaaegu endisel moel Eesti- ja
Liivimaa reformatsioonieelse kirikliku jaotuse. See tähendab, et alates 2024.
aastast jaguneb Eesti luteri kirik territoriaalselt neljaks piiskopkonnaks:
Tallinna peapiiskopkonnaks, Põhja-Eesti piiskopkonnaks, Saare-Lääne
piiskopkonnaks ja Lõuna-Eesti piiskopkonnaks. Tahan loota, et see lähendab ja
koondab inimesi senisest enam ning kirik jõuab kogudustele ja liikmetele
lähemale. Aeg annab arutust, kas see samm ühendab meie harali vajuvat kirikut
senisest rohkem.
Eeloleval
2025. Issanda aastal ootab aga ristirahvast ees üle pika aja taas võimalus
tähistada Issanda Jeesuse Kristuse ülestõusmist üle maailma ühel ja samal ajal,
sest Kristuse ülestõusmispühad langevad nii ida- kui läänekirikus samale ajale.
See on võimalus koostöötahte ja osaduse rõhutamiseks ning ligimesearmastuse
väljendamiseks.
Eriti
oluline on see Eestimaal, kus maailmavaateline ja kanooniline lõhe ei kulge
enam teineteisest kaugel asuvate patriarhide vahel, vaid on süvenemas Maarjamaa
(õige)usklike, nagu ka keele- ja rahvusrühmade vahel. Vabaduse eest seismine ja
vabaduse hoidmine on muutnud aktuaalseks küsimuse usuvabaduse tegelikust
olukorrast ilmalikus riigis.
Seda
olulisem on, et Eesti Kirikute Nõukogu otsustas kuulutada järgmise aasta
teema-aastaks nimega "Tunnistatud usk". Möödub ju 2025. aastal 1700
aastat Nikaia usutunnistuse sõnastamisest. See usutunnistus ühendab kogu
kristlaskonda.
Advendiküünalt
süüdates, jõulurahu oodates ja uuele aastale vastu minnes aitab teadmine, et
Kristus on surnud meie kõigi nimel, meie kõigi eest ja tõusnud ka surnust üles
selleks, et päästa kõik, kes Temasse usuvad. Nõnda ühendab Kristus kogu
ristirahva nii surmas kui elus, mis aga kõige olulisem - igaveses elus!
Soovin
kõigile rahulikku ja rõõmsat advendiaega ning õnnistatud uut kirikuaastat!
+ Peapiiskop Urmas Viilma Tallinnas, 30. novembril 2024