11.01.2021 Marsruut: Uuemõisa - Kahtla - Väljaküla

Kristus ole minuga. Kristus minu sees.

Kristus minu selja taga. Kristus minu ees.

Kristus minu kõrval. Kristus mind endale võitmas.

Kristus mind lohutamas ja mind kosutamas.

(Keldi palved)


Tuba oli küll tänu vanale ahjule soe, kuid köögis oli õhk üsna karastav. Otsustasin köögi soojaks kütta, lõhkusin selleks kirvega paku peal kaikapuid, mida leidsin ühe kasti seest. Ei meie kimpu jää! Tuli sai pliidi alla ja köök ka varsti soojaks.

Pehme lumevaip kattis maad, Uuemõisa külast läks väike kõrvaltee Audlasse, Laimjala maanteele. Sellisel väiksel teel sammudes on kuidagi ehedam palverännaku tunne, maanteed olen saanud ja saan edaspidigi veel küllaga. Vaatad, kuidas udu voogab lumise karjamaa kohal ja kuidagi selgeks ja puhtaks saab äkki kõik. Maanteele jõudes sain kogeda, et lumi on kena metsa all ja karjateedel, aga kui mööduv auto sind porise lobjakaga üle külvab, siis see lumi enam nii kena ei ole. Tundsin ka, et see rännaku pikkus, 7 päeva, on just paras. Nüüdseks oli keha kohanenud koormusega, oli tekkinud selline hea vaba tunne ka hinges ja samas oli hea mõelda – homme saan koju! Hea on olla külas, aga oma kodu on parim.

Laimjala teel oli rohkesti bussiootepaviljone, tõesti väga tänuväärt. Sain valida, kas tahan puhata või sammun veel mõne kilomeetri. Pärast Kahtla kirikut tuli aga üks lõputult pikk ja igav teelõik, sirge maantee näis kulgevat silmapiirini. Kallemäele jõudes tegin väikese peatuse, et helistada oma heale sõbrale Mallele, kes oli minu päästjaks esimesel õhtul. Olin tema ja Toivo kodu Väljakülas jätnud omale viimaseks ööbimiskohaks, nende saun on üks parimaid, mida tean. Et see oleks nagu preemiaks kõige lõpuks, aga nüüd saan seda head sauna isegi 2 korda nautida. Kallemäelt Väljakülasse sai jälle mööda väikseid kõrvalteid, vahepeal ka lausa mööda metsaradasid. Lõpuks olin kohal, mitte küll kodus, aga mõneti kojujõudmise tunne oli küll, kui istusin Aasa talu soojas ja ilusas köögis.


Sest tema annab oma inglitele

sinu pärast käsu

sind hoida kõigil su teedel. Ps 91:11


Siis sai päev ja sai õhtu, 41 008 sammu ja 30,4 km


Tiina Ool