Kuressaare Muusikakool ja arvukas vilistlaskond on teinud koos Kuressaare kogudusega Saaremaa Vallavalitsusele, ettepaneku omistada Kuressaare Muusikakoolile Joosep Aaviku nimi, et jäädvustada tulevastele põlvedele mälestus ühest Saaremaa tuntumast ja sügavat austust väärivast kultuurikorüfeest muusikapõllul.

Joosep Aaviku tegevus Saaremaa muusikakultuuri edendajana oli ja on ülisuur siiani. Kahjuks aga uus põlvkond ja paljud vanema generatsiooni inimesed ei tea temast peaaegu midagi või kipuvad unustama meie kunagise muusiku, muusikapedagoogi ja koorijuhi tegemisi Saaremaa hüvanguks.     

J. Aavik alustas juba varases lapsepõlves klaveri ja oreliõpinguid Peterburis hariduse saanud Kuressaare Laurentiuse kiriku organisti August Feyerabendi eratundides. Pärast Saaremaa Ühisgümnaasiumi lõpetamist 1919.aastal jätkusid õpingud ja tööaastad Tallinnas ja Tartus. Saaremaale tuli J. Aavik tagasi 1929.aastal kõrgelt haritud, töökogemustega muusikuna. 

Olulisemaid hetki Joosep Aaviku elust ja tööst: 

1919-1920 oreli-muusikaõpingud Tallinna Kõrgemas Muusikakoolis(praegune Tallinna Riiklik Konservatoorium)Lümanda Atlast pärit organisti ja helilooja Peeter Süda õpilasena. Kahjuks P. Süda suri 1920.a.ja õpingud Tallinnas ajutiselt katkesid;

1920-1922 Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna keemiaosakonna üliõpilane. Samaaegselt õppis Tartu Kõrgemas Muusikakoolis(praegune Heino Elleri nim. Muusikakool) õp. J. Kärti oreliklassis, kompositsiooni H. Elleri ja A. Kapi juhendamisel;

1922-1923 Kuressaare Laurentiuse kiriku organist ja segakoori juht. Alustas tööd muusikaõpetajana Saaremaa Ühisgümnaasiumis;

1923-1927 õpingute jätkamine Tallinna Konservatooriumis A.T opmani oreliklassis, kus õpetajateks olid veel Artur Kapp(muusikateooria ja kompostsioon), Juhan Aavik(dirigeerimine),Artur Lemba jt. Tallinnas andis eratunde, oli muusikaõpetajaks gümnaasiumis, teoreetiliste ainete õppejõuks TRK-is, koormeisteriks “Estonia” muusikaosakonnas (EMO),”Muusikalehe” korrektoriks. Pärast TRK lõpetamist suunati tööle Tartusse;

1927-1929 EELK Tartu Ülikooli kiriku organist ja segakoori “Candate Domino” dirigent. Tartus ja Riia Toomkirikus esitati J. Haydni oratoorium “Loomine” ja G.F. Händeli “Simson”(Riias koos sealse suure sümfooniaorkestriga); juhatas veel Tartu Meestelaulu Seltsi koori ja kaubanduskooli puhkpilliorkestrit; osales oma kollektiividega 1928.a.Eesti üldlaulupeol.

 1929-1989: tagasi armsal kodusaarel

Need aastad olid noore(30), kõrgelt haritud, energilise, mandrimaa kogemustega, heatahtliku, oma sünnisaart armastava muusiku ja pedagoogi jaoks vastutusrikkad ja loominguliselt väga produktiivsed, mille vilju maitseme veel tänagi. Paljud tema õpilastest on siirdunud tööle muusikapõllule, lugematul hulgal inimestele on ta sisendanud armastust muusika vastu, tagasihoidliku ja leebe inimesena austust ja lugupidamist suhtlemisel kaasteelistega.

1929-1940 Kuressaare EELK Laurentiuse kiriku organist ja koorijuht; Kuressaare Eesti Seltsi kooride dirigent(sega-, mees- ja naiskoor); teatri muusikajuht; orelikontsertide korraldaja Kuressaares(mänginud kirikus 375 korral) ja Saaremaa kirikutes; Saaremaa Ühisgümnaasiumi muusikaõpetaja(õpetajate ja õpilaste ühisprojektina esitati katkendeid Ch.Gounod ooperist “Faust”);1931-1933 suvemuusika sümfoniettorkestri dirigent, kus mängisid mitmed professionaalid

mandrilt; Saaremaa parimatest lauljatest moodustas oratooriumikoori. Koori ja suveorkestriga estati osi J.Haydni oratooriumist “Loomine”, G.F. Händeli “Juudas Makabeusest” ja “Simsonist”. Lisaks oma solistidele paluti appi ka tuntud lauljaid Tallinnast; korduvalt olnud Saaremaa laulupäevade ja   vaimulike laulupäevade üldjuht; 

1940.aastal alanud nõukogude võimuga Eestis kaasnes kõigile ennesõjaaegsetele inimestele

uus, võõras, idast pealesurutud elulaad ja peatselt järgnenud sõjaolukord. Uus punavõim omastas isakodu koos helgete mälestustega, hävis isa koduorel. Korduvalt tuli perel võimude korraldusel vahetada eluaset ja ikka viletsamate vastu. Alles 60-ndate aastate algul kinkis onupoeg Johannes Aavik perele maja aadressil Vallimaa 7(nüüdne Aavikute muuseum). Keelustati orelimängimine ja töö kooridega kirikutes. Saabunud Saksa sõjaväevõimud tühistasid selle keelu ja maestro sai jätkata musitseerimist organistina ja tööd KES-i meeskooriga. Ees aga ootas J. Aavikut keeruline ja kannatlikku meelt nõudev eluperiood. 

 1945-1989:elust ENSV tingimustes

Taas keelustati tegevus kirikutes(see ei sobinud nõukogude inimestele, eriti õpetajatele);J.Aavik tembeldati kodanlikuks natsionalistiks. Kirikuorganistina sai jätkata alles peale pensionile jäämist;

tema tuntus Saaremaal ja tänu mõnele arusaajale võimumehele kujunes tema tegevus muusikapõllul vaatamata kõigile raskustele, suurelt märkimisväärseks: muusikaõpetaja tolleaegses keskkoolis ja ehitustehnikumis; enne muusikakooli asutamist andis klaveriõpetajana eratunde; juhatas linna ja Saaremaa esindussegakoori (hilisem “Lyra”);asutas naiskoori “Piret”;

1950-1969 muusikateoreetiliste ainete ja klaveriõpetaja Kuressaare Lastemuusikakoolis alates kooli asutamisest sügisel 1950.Koos puhkpilliõpetaja Cesar Kaljoga taaselustati kooli sümfonettorkester, mille juured ulatusid keskkooliaega, mil klaverit mängis 1944.a.J.Aaviku eraõpilasena alustanud Maie Haavel. Maie meenutab oma laulmis-ja klaveriõpetajat väga soojade sõnadega. Pärast pensionile jäämist 1964.aastal jätkas Aavik muusikakoolis illustraatori ja asendusõpetajana;

J. Aavikuga kokku puutunud inimesed-vilistlased nägid temas eranditult heasoovlikku, rahulikku, leebet, sõjaeelse põlvkonna pedagoogi, kes oma õpilastesse süstis armastust muusika vastu ja eriti andekaid suunas haridust jätkama mandrimaale (näiteks Maie Saar-Tamra, kellest sai Viljandi MK kauaaegne õpetaja; Neeme Saar-Tartu H. Elleri nim.MK puhkpilliõpetaja, orkestrite juht; Lembit Tiivas-Tallinna G. Otsa nim.MK klaveriõpetaja-pianist jt.). Kooli vilistlane Heidi-Ingrid Maaroos-neiuna Rattur (klaveriõpilane 1954-1960)meenutab:

“ J. Aavik oli minule solfedžoõpetaja ja keskkoolis juhendas laulukoori. Kutsusime teda heatahtlikult Joosuks. Ta oli ülimalt tagasihoidlik ja heatahtlik, ei kõrgendanud iialgi häält, isegi kui oleks pidanud ülemeelikuid lapsi pidurdama. Ta tegi seda tulemuslikult hea tabava repliigiga, milles oli huumorinoote. Ta oli kannatlik solfedžo diktaatidega, ei kiirustanud kui keegi hakkama ei saanud ja ei jätnud ühelegi õpilasele okast hinge pärast tundi. Me kindlasti ei saanud õpilastena aru sellest, kui erudeeritud muusik ta oli Eesti muusikaajaloos, kuid saime suurepäraselt aru, et ta oskab meid hästi õpetada ja on sügavalt inimliku suhtumisega muusikainimene ning äärmiselt tagasihoidlik härrasmees.”

Heliloomingust: segakoorilaulud “Saaremaa” ja ”Tütrele”; soololaulud “Mõtisklusi talvehommikul”(lindistatud Eesti Raadio estraadiorkestri kammerkoosseisuga, solistiks Hendrik Krumm),”Lumehelveste tants”, ”Kevadele” ,”Üks kaunis suvepäev”; motod Kuressaare kooridele (Üle voogava vete välja...);”Romanss” sümfooniaorkestrile, mis on lindistatult Eesti Raadio fonoteegis.

J. Aavik on avaldanud rohkesti muusikaalaseid artikleid ja kontserdiarvustusi ajalehtedes “Postimees”,” Muusikaleht” ning kohalikes lehtedes.

Ajakirjanik Harry Õnnis on oma artiklis Joosep Aaviku 100.sünniaastapäevaks öelnud: ”Kui oleks vaja välja selgitada 20.sajandi muusikaelu patriarh Saaremaal, siis valitaks tõenäoliselt Joosep Aavik. Olgem tänulikud, et meie keskel on elanud selliseid suurepäraseid inimesi.”