Luce erakool on alates oma tegevuse algusest pidanud oluliseks kooli avaaktuste pidamist Laurentiuse kirikus, kuna kool kannab Saaremaa ajaloos tuntud vaimuliku, arsti ja kultuuritegelase Johan Wilhelm Ludvig von Luce nime.

Luce Kool avati 1.septembril 2017 Kuressaares, kus tegutsetakse ühes hoones koos Naerusuu lasteaiaga. Kooli (ka lasteaia) pidajaks on MTÜ Saarepiiga Koolitus. Kool on kogukonnakool, kus koos tegutsevad õpilased ja nende pered (vanemad, vanavanemad, õed-vennad) ning kooli töötajad.

Teadaolevalt tegutses Kuressare esimene linnakool ajaloos Laurentise kiriku juures. Nii on Kuressaare noorima kooli pidulikumate sündmuste pidamine, linna vanima kooli asupaigas taastamas sidet endise ja tulevase, pärandi ja arengu vahel.

Johan Wilhelm Ludvig von Luce 1750-1842

Sündis Saksamaal ja õppis mitmes ülikoolis teoloogiat.1781.a. tuli ta Saaremaale koduõpetajaks ja hiljem töötas paar aastat Pühas pastorina. 1784.a. abiellus ta Saaremaal Sandlast pärit neiuga, kes peale lühikest abielu suri kvalifitseeritud arstiabi puudumise tõttu. Selle isikliku kaotuse tõttu astus Luce Göttingeni ülikooli arstiteadust õppima ja kolme aasta pärast tuli ta Saaremaalr tagasi diplomeeritud arstina.

1823.aastal on J.W.L von  Luce kirjutanud raamatu kasulikest taimedest. Sealt võib lugeda, et 30 aastat tagasi  toodi Saaremaale rabarber Göttingeni botaanika aiast. Oma  meditsiiniõpingud Göttingenis lõpetas Luce 1792.a.ja naastes Saaremaale arstina, tõi ta kaasa ka rabarberi taime. Varem on arvatud et rabarberi tooja oli tema poeg esimesest abielust  Wilhelm Friedrich, kes valis ohvitseri elukutse ja töötas Gatšinas sapööripataljoni ülemana ja oli selle linna komendant. Tema järelvalve all rajati sinna park. 1862.a.läheb ta  erru ja 1866 sureb ja maetakse 1842.aasta surnud isa kõrvale.

Pärast Saaremaale naasmist tõi ta aasta hiljem 1793 Saaremaale ka hariliku hobukastani, millest ta on oma Saaremaad käsitlevas raamatus kirjutanud.

J.W.L. Luce oli väga mitmekülgne mees. Arstina oli ta maahaigla ehitamise initsiaator, selle juhataja ja hooldaja. Väga populaarseks sai rahva hulgas tema raamat “Tervise katekismuse raamat”. Seal ta annab nõu , toetudes rahvameditsiinile ja on tuline karskluse pooldaja1795.aastal tõsteti Luce tema teenete eest aadliseisusesse. Luce oli rahvavalgustaja,rahvaluulekoguja ja kodu-uurija. Ta tundis huvi maalinnade vastu ja huvitus Kaali järvest. Luce hindas kõrgelteesti keele ilu, kutsudes rahvast eesti keelt omandama. Räägitakse, et kui Lucele tulid Saksamaalt külalised , luges ta neile eesti keeles Meie Isa palvet ja tal tuli seda mitu korda teha, sest oldi vaimustuses eesti keele ilust ja kõlast. Põllumehena õpetas ta maad harima, propageeris mesilaste pidamist. Luce oli teadlasena 10 kodu ja välismaise seltsi liige. Ta on kirjutanud üle 20 raamatu ja on läinud eesti kirjanduslukku. Ta oli Saaremaa patrioot ja valgustaja, kelles ühinesid ausus, hoolsus, heatahtlikkus ja sõbralikkus.  Johan Wilhelm Ludvig von Luce Suri 1842.a. ja maetud Kuressaare Kudjape kalmistule.