Kuressaare Laurentiuse kirikus toimus Lauritsapäeval eh 10. augustil EELK Kirikufondi vastuvõtt, kus külalisi tervitasid peapiiskop ja Saare Lääne piiskop. Kiriku nimepäeva kuulati tervitusi ja ettekandeid Saaremaa kirikute olukorrast, klassikalist laulu, ning esitleti Eesti Mündikoja poolt välja antud seitsmest kuldmündi sarjast viimast ehk Kuressaare kiriku pildiga münti.

Oma sissejuhatavas tervituses tuletasin sündmuse tunnistajatele meelde, et tänavu täitub 500 aastat Reformatsiooni jõudmisest Lääne Eestisse ja Saare-Lääne piiskopkonda. Sellest tunnistab säilinud dokument Saare- Lääne toomkapiitli ja piiskop Johannes Kieveli pitsatiga, kus toonane Saare Lääne piiskop kinnitab, et tema ja toomkapiitel soovivad ja kinnitavad muuhulgas:

"...Armurikast Jumala Sõna pühast Evangeeliumist Uue ja Vana Testamendi viisil, ilma inimese käe läbi muutmata, nii nagu meie Issand Kristus õpetas ja tema pühad Apostlid jutlustasid, võltsimata jutlustatud ja õpetatud saab. Me tahame ka kogu oma suutmise järgi püüda, et me kihelkondade kirikutesse häid pastoreid määrame, kes ausad kristlased ja sõnakuulelikud käsknikud on, kes talupoegadele kristlikku armu peavad õpetama ja püha Evangeeliumi jutlustama ja kihelkonnas toimunud ülekohtu asjades õigust peavad leidma..."

Reformatsiooni jõudmisest Eesti ja Liivimaale täitub tänavu ka üldisemalt 500 aastat ja ilmselt ei ole see päris juhuslik, et just tänavu aprillikuu viimasel päeval Jõgeval kogunenud Eesti evangeelse-luterliku kiriku kirikukogu, võttis vastu ajaloolise otsuse moodustada neli piiskopkonda Tallinna peapiiskopkond, Põhja Eesti, Lõuna Eesti ja Saare- Lääne piiskopkonnad.

Lauritsapäeva avapalvuse pidas Saarte praost Rene Reinsoo, oma tervituse ütlesid peapiiskop Urmas Viilma, EELK Kirikufondi esindaja Janek Mäggi ja Saaremaa valla abivallavanem Koit Voojärv
Esitluspäeva peaettekande pidas Muinsuskaitseameti Saare maakonna inspektor Liis Koppel Saaremaa kirikute olukorrast mille kokkuvõttes pidi ettekanda tõdema, et kui veel 30 aastat tagasi võis pidada Saare maakonna kirikuid teiste Eesti pühakodadega heas korras olevateks siis nüüd on olukord pöördunud vastupidiseks, ning ees seisavad väga keerulised ülesanded ja väljakuted, et päästa või säilitada Eesti ühteid vanimaid kirikuid ja nendes olevaid kunstivarasid hävimisest.

Omamoodi sümboolse meeldetuletusena kirikuhoonete haprast seisust oli kiriku kooriruumi pandud välja eelmisel päeval hoone põhjakülje tugisamba tipust alla kukkunud raudrist koos pooleks murdunud pooliku kivimunaga. Sellele juhtumile viidates tõdes peapiiskop, et midagi peab olema meie kirikute taastamise juures valesti, kui ühte kiriku renoveerimisele kulub terve inimpõlv ja ainuüksi Kuressaare kui Saarema keskse kiriku taastamistööd, mis algasid aastal 1998, ei ole tänaseks veel lõppenud ja me peame nägema selle viimase etapi ehk pikihoone fassaadide lagunemist.

Pärast Rahvusooper Estonia poistekoori lootustandva solisti Ralf Lainde esitatud laule rääkis Saaremaa Muuseumi juht Priit Kivi kuidas hertsog Magnus, kui Kuressaarele linnaõiguse andja, laskis vermida 450 aastat tagasi Kuressaares oma raha.

Seejärel toimus Eesti Mündikoja poolt Kuressaare kirikuga kuldmündi esitlemine mida tutvustas Kristine Kruuv. Piduliku õhtu lõpetas kirikukontsert, kus esines Riinimanda kooristuudio Urve ja Pärt Uusbergi juhatusel.

Kuressaare kirikus viitavad Püha Laurentiusele Urmo Rausi poolt, loodud ja peamiselt Maret Randa annetatud vitraazaknad, Saksa sõprade poolt kingitud Laurentiuse puuskulptuur ja Aarne Mustise poolt annetatud kirikuvaibad.

Peapiiskop Urmas Viilma on öelnud: "Eestimaa kirikud väärivad igati kulda vermimist- on ju tegemist kuldaväärt hoonetega meie kultuuri- ja religiooniloos. Igaüks, kelle kogusse satub kuldmünt mõne Eestimaa pühamuga, toetab kirikute taastamiseks loodud Kirikufondi ning annab oma panuse, et hoida meie kirikuid korras.“

Rohkem infot leiab veebilehelt www.kirikufond.ee