Olemasolevatele vanadele kiriku tornikelladele paigaldati tööde käigus löögivasarad ja välisfassaadidel nähtaval olevatele ajanäitajatele mootorid. 1924 aastat pärinevatele suurtele kelladele paigaldati uued kandetalad. Torni välisküljel neljas peamises ilmakaares vaadeldava ajanäitaja tarbeks on valmistatud uued vajalikus mõõdus ja kaalus ajale vastupidavad kullatud osutid.

Kellasüsteemi toiteks ja juhtimiseks paigaldati kiriku käärkambrist tornikelladeni 70 meetrit kaablit. Kaasaegne kellade juhtimise pult paigaldati tööde käigus oreli rõdu alla, kust kirikumees või vabatahtlik kellalööja saab kirikus toimuvat jälgides lasta kelladel kõlada täpselt vajamineval ajal ja mahus.

Tööde käigus valmis kellade helistamise esialgne kava. See on tehtud arvestusega, et tornis on kaks kirikukella ning jumalateenistus on pühapäeval kell 11. Jumalateenistuse alguses helisevad kaks kella koos, imiteerides kellade vabalthelisemist. See tähendab, et kummalgi kellal on teatud arv lööke minutis ning löögid ei ole täpselt vaheldumisi (nagu sepikojas) vaid läbisegi, sest kummalgi kellal on oma rütm.

Edaspidi on võimalik asetada kellad võllidele ja neid helistamiseks panna kiikuma.  Olemasoleva kellprogrammi kohaselt heliseb kiriku suur kell löökide arvuga 40 lööki ja väike kell 45 lööki minutis.

Tunni- ja pooltunnilöögid toimuvad kell 8 kuni 22. Tunnilöögid kõlavad suurte kellaga, löökide vahel 2,5 sekundit, pooltunnid väikese kellaga, mil kõlab üks löök.

Pühapäeval helisevad kellad tund ja pool tundi enne, ning mõlemad kellad 5 minutit vahetult enne jumalateenistuse algust. Kuna vana tava kohaselt algab pühapäeva pühitsemine laupäeva õhtul kell 18.00, annab sellest nüüdsest 5 minuti jooksul teada üks kiriku suurem kell 5 minuti vältel.

Keskpäevakellad kõlavad esmaspäevast laupäevani 2 minuti jooksul. Kirikukelli saab nüüdsest kõlama panna ka oluliste tähtpäevade puhul, mil kelli helistatakse kõigis linnades ja külades, nagu Vabadussõja mälestuskell 3. jaanuaril kell 10.30, repressiooniohvrite mälestuskell 25. märtsil kell 12 ja 14. juunil kell 12.00. Kogudus tänab kavandatu õnnetumise eest Saaremaa valda, üksikisikust annetajaid ja kellameister Toomas Mäeväli meeskonda, et Kuressaare kesklinnas on nüüdsest alates võimalik näha ja kuulda täpselt toimivat tornikella.

Tehtud töödega on loodud alus ja võimalus tormi suuremamahulise kellamängu paigaldamiseks, nii nagu seda on tänaseks tehtud Tartu Raekoja, Viljandi ja Tallinna Jaani kirikutes.

Kuressaare kellade projekti maksumus on 14 000 euri, millest Saaremaa valla toetus on 9000 euri. Annetustest on laekunud seni 3030€. Täiendavalt saab sihtotstarbelist annetust teha koguduse kontole:

EELK Kuressaare Laurentiuse kogudus märksõnaga „kirikukell“.
Konto EE 782 200 00 112 009 0672 Swedbank