Jumalal on oma rahvale alati pakkuda midagi uut. Meie ettekujutus ja kogemus toetub tavaliselt varem kogetule ja seega teeme omi järeldusi olnu järgi. Kui see on ka positiivne ei saa me sellesse kinni jääda ja seda eesmärgiks seada. Kui meie eesmärk on pelgalt vana alal hoida ja säilitada, kulub see üsna õhukeseks ning saab lõpuks otsa. Jumal tahab anda meile midagi uut! Me vajame inimesi, kes näevad kaugemale ja rohkem kui vaid faktid ja reaalsus. Me ei jaksa elada, kui saame jõudu vaid inimlikust ja reaalsest elust. Meil peab olema julgust näha, et Jumal ei ole seotud teaduse arengu, loogika, majandusolude või mõne seadusega. Jumalal on omad realiteedid. Ta elab ja teeb imesid.

Kristlik usk saab alguse siis, kui inimene mõistab, et olles lahutatud Jumalast puudub tal vaimulik nägemisvõime. Selles mõttes on algselt kõik inimesed sündimisest saadik pimedad ja inimlikult võimetud end ise sellest puudusest vabastama. Usk saab küpseks siis, kui inimene võtab vastu Jeesuse, kes üksi võib inimeses taastada omadused, mille Jumalast võõrdumine on hävitanud.

Johannese evangeelium, annab meile mõista, et nii nagu eluks on vajalikud teatud asjad ilma milleta ei ole võimalik elu ette kujutada, on Jeesuse isikus meile antud vaimulikuks eluks vajalikud asjad, nagu vesi ja valgus. Jeesus on maailma valgus, kuna me saame temas näha kirkust “nagu Isast ainusündinu kirkust“

Jeesus on ka elava vee allikas, kuna Isa, kogu elu ainus allikas, on ka temast teinud eluallika meie jaoks. Kuna meil pole võimalik pääseda varjul oleva allika juurde, on Jumala läkitatud Kristus see allikas, kellest ammutame eluks nii vajalikku vett. Kristus on meie Jumal, sest Isa on ta saatnud eluvalguse ja eleva vee allika meie käeulatusse.  

Armuline Jumal, sinu heldus toidab meid igal hetkel. Ava meie silmad märkamaks ligimese häda ja kõrvad kuulmaks nende palveid. Julgusta meid sõnade ja tegudega andma edasi sinu armastust ja kandma vastutust kogu loodu eest. Kuule meid oma Poja Jeesuse Kristuse meie Issanda pärast.