Lehekuu esimesel laupäeval võõrustas Lääne- Nigula kogudus oma sõpruskogudusi partnerkoguduste päeva raames. Oma tervituse olid saatnud nii Saksa sõpruspiirkond kui Rootsi sõpruskogudus, aga Läänemaale olid juba hommikusel tunnil kohale sõitnud Soome suurte koguduste delegatsioonid Espoonlahtist ja Raahest.

Pärast Lääne Nigula koguduse noore vaimuliku Kristo Hüdsi peetud hommikupalvust, mida sujuvalt tõlkis Lev Lekarkin, suunduti koguduse majja, et saada osa endise Helsingi ülikooli usuteaduskonna kiriku ajaloo õppejõu Joko Taloneni ettekandest Eesti vaimullikust ärkamisliikumistest ja selle mõjudest.

Viimasest selgus palju huvitavaid fakte vennaste koguduse liikumise mõju kohta Eestis ja kiriku elus. Näiteks on teada, et kui 1972 aastal oli EELK-s 111 kirikuõpetajat, siis 25 neist oli otseselt seotud vennaste kogudusega. Professor väljendas enda veendumust, et erinevalt Lätist ja Leedust, kus liikumise mõju kirikule hajus juba enne II Maailmasõda, suutis Eesti luterlik kirik okupatsiooniaega paremini üle elada tänu vennaste koguduse mõjule.

Teatavasti on Vormsi saarelt rootsikeelse elanikkonna hulgast puhkenud ärkamine 19 sajandil mõjutanud otseselt omaaegset Läänemaa ärkamist, mis oli seotud Rootsist pärit misjonäridega, kelle taustaks oli misjoniseltsi asutaja ja paljude vaimulike raamatute autor C.O.Rosenius. Roseniusest alguse saanud äratusliikumisest eraldus Rootsis nn. valdselaste liikumine, kes pooldasid rahvakirikust eraldumist ja iseseisva koguduse tegevuse alustamist. Kuna Paslepa õpetajate seminari pidajad Lars-Johan Österbom ja Thure Emmanuel Thoren olid mõjutatud viimasest, suunas ka 1876 Vormist alguse saanud liikumine, ärganuid moodustama pigem kirikust eraldi seisvaid kogudusi.

Nii Lääne Nigula kui külalised tutvustasid pärastlõunal oma kogudus, millest jäi kuulajatele kõlama, et mõlemas Soome koguduses on üle 20 000 liikme, mis on samapalju, kui Eesti kirikus liikmeannetajaid kokku, ning ühes suures koguduses võib olla kuni 100 töötegijat ja 600 vabatahtlikku.

Hilisemates rühmatöödes otsiti päeva teemal peetud etteande valguses vastuseid küsimustele, miks ei ole Eestis või Soomes sündinud viimaste aastatel märgatavat vaimulikku ärkamist, kuidas meie saaksime ärkamisele kaasa aidata ja mida on meil õppida varasematest vaimulikest ärkamistest?

Mõnedeks olulisemateks tõdemustest oli näiteks arvamus, et pelgalt kultuurisele pärandile või kultuurikristlusele rajatud usk ei saa meid aidata. Vaja on usku, mille nimel ollakse valmis vajadusel ka oma elu andma.

Inimesi kõnetab see, kui sõna kuulutaja olemuses väljendub armastus. Ärkamine saab alguse meeleparandusest ja sellest, kas meil on südames valu meie ümber olevare inimeste hukka minemise pärast? Kui inimene hakkab oma elu üle järele mõtlema, hakkab ta nägema selles mitte juhuseid, vaid Jumala juhtimist. Võib öelda, et juhuslikkus on Jumala viis püsida inimese jaoks varjul.

Laupäeval tervitas külalisi ja osales aruteludel Lääne-Nigula vallavolikogu esimees Mikk Lõhmus ja EELK Misjonikeskuse juhataja Leevi Reinaru. Kirikus perekondliku talitust läbi viinud peapiiskop Urmas Viilma käis kokkutulnuid samuti põgusalt tervitamas.

Sündmused jätkusid laupäeval varasemate ärkamistega seotud kohtade külastamise õhtuprogrammiga. Homme peetakse ühine jumalateenistus ning kiriku ümbert talgute korras talve jooksul langetatud vanade puude asemel on kavas esimese uue puu istutamine.