Vanad tornikellad on osa linna ja selle kiriku-koguduse ajaloost, neil on oma ajalooline, kultuuriline ja kunstiline väärtus. Kindlasti on need väärt , et neid mitte ainult lihtsalt ei säilitataks, vaid et need ka käiksid.

Foto: Irina Mägi

Tähelepanelik linnakodanik on juba suve algusest aates märganud, et Laurentiuse kiriku kellade aeg on jäänud seisma ning ajanäitajale omaseid pool- ja täistunnihelisid ei ole kuulda enam mitu aastat. Nii nagu väsib kord meister, väsib lõpuks ka raud, aga iga lõpp on alati ka uue algus.

Kõikidest Saaremaa kirikutest on üksnes Laurentise kirikul fassaadil asuvad ajanäitajad mis pidid õiget aega osundada nelja peamisesse ilmakaarde. Kuressaare kahele tähtsamale hoonele võimu ja vaimu keskustele ehk Raekojale ja Laurentiuse kirikule otsustati tellida kellad ilmselt aastal 1859.

Seni teadaolevalt vanima säilinud mehaanilise tornikella mehhanismi ülemisele osale on valatud tekst

URMACHER VOELTZKE JN MJTAU 1860. Miitavi ehk praegune Jelgava linn asub 40 km Riiast lõuna suunas Linn sai rängalt kannatada II Maailmasõja käigus, aga endine Miitavi linn oli Kuramaa endise hertsogiriigi kunagine pealinn. Nii kiriku kui raekoja kellasepp oli Julius Voeltzke. Kellad lõid ja näitasid aega kõigile Kuressaare linna elanikele ligikaudu 90 aastata enne kui nõukogude okupatsioonivõimud ei vaadanud sellisele kiriku linnaruumis domineerimisele hea pilguga. Ilmselt juba sõjajärgsele ajal kadus tornirist, puud hakkasid kasvades varjama kirikut kui hoonet ja kellad vaikisid.

Mehaaniliste kellade remont ja taastamine võeti põhjalikumalt ette aastatel 1980 ja 1981. Seda aega meenutab tornis vaskne plaat tekstiga:

V.R.V

SEE KELL ON RESTAUREERITUD VILLU LÜÜDINGU POOLT 1980 A.

TÄIENDAVALT JUURDE EHITATUD OSUTI LIIKUMISE MEHANISMIGA

ULDO AARNISE POOLT 1981 A.

Kunagi kogudue õpetaja piiskop Luhamets arvab, et kella mehhanism lõhuti I Maailmasõjas sõdurite poolt ja veel 30. aastatel soovis kogudus seda käima saada, aga toona töövõtjast kellameister Schönberg ei saanud seda käima ja talle töötasu välja ei makstud. Nii võis olla, et vaatamata korduvatele katsetele mehhanimis tööle saada, seisis kell alates I Maailmasõjast kuni Uldo Aarnis selle 1981 aastal taas tööle sai, valades oma kodus sellelle uued hammasrattad.

Uldo Aarnis oli ka see meister kes veel mõnede aastate eest ronis igal nädalal torni ja hoolitses selle eest, et kellad seisma ei jääks. Mõnes mõttes oligi see ime, kuna omaaegseid parandustöid tehti juhuslikult kättesaadavaid materjale kasutades. Kellad pandi seisma, kui toimus kiriku tornikiivri remont, mille käigus said uue ja värske väljanägemise ka kellade välised sihverplaadid. Remondi järgselt kellamehhanismi uuesti käivitamisel ilmnesid vanas mehhaanikas niivõrd palju erinevaid probleeme, et neljast osutipaarist oli võimalik hoida enam-vähem töös vaid ühte.

Pika arupidamise tulemusena jõuti arusaamani, et Kuressaare kiriku tornikellad tuleks parema tulemuse nimel käima ja lööma panna elektri jõul. Vana kellamehhanism säilitatakse kiriku tornis huvilistele tutvumiseks. Omaaegsete suurte AS "Teguris 1924 ja 1925 valatud tornikellade ja ajanäitaja mehhanismi ühendamine usaldati nii kellade kui orelitega tegeleva ettevõtte Mäeväli Orelitöökoda OÜ hoolde. Tööde eesmärk on saavutada Kuressaare kirikule täpne, töökindel ajanäitajakell, mis lööb öörahu välisel ajal tunde.

Eelmisel nädalal paigaldas meister kelladele uued kandetalad ja tõstis koos abilisega kellad oma kohtadele tagasi. Augusti lõpus jätkuvad tööd ühe nädala jooksul, mille eesmärgiks on lihtsustada kellade helistamist ilma torni ronimata tänapäevasemate vahendite abiga. Ees on veel palju tööd.

Loodetavasti saab linnarahvas juba augusti lõpus kuulda kuidas kaks tornikella helisevad koos imiteerides kellade vabalthelisemist. See tähendab, et kummalgi kellal on teatud arv lööke minutis ning löögid ei ole täpselt vaheldumisi (nagu sepikojas) vaid läbisegi, sest kummalgi kellal on oma rütm. Kuna senised fassaadikellade osutid ei sobi oma kaalult kavandatavate elektriliste mootoritega, on valmistatud uued osutid sobiva kaalu ja mõõtudega. Senised osutid loodab kogudus eksponeerida, sarnaselt vanale tuulelipule, kiriku eeskoja seinal. Saaremaa valla ja annetajate abiga loodab kogudus peatselt kuulda ja näha linnaruumis juba uue kooliaasta laguseks vana kõla kuid ajanäitajana täpsemaid kelli. Kuna kogu projekti lõpetamiseks vajaminevast raha ei ole veel täiel määral koos, on igal inimesel augusti lõpuni võimalik anda oma panus, tehes koguduse kaudu sobiva annetuse

EELK Kuressaare Laurentiuse kogudus märksõnaga „kirikukell“.
Konto EE 782 200 00 112 009 0672 Swedbank