Tornis on praegu kaks pronksist valatud kirikukella, mida saab helistada vaid lüües. Lisaks mehhaaniline ajanäitajakell (fassaadikell) nelja numbrilauaga. Kellamehhanism pärineb aastast 1860.
Viimased probleemid kiriku fassaadikellaga algasid pärast torni ülemine osa remonti. Torni kupli vahetuse käigus kell seisis, sihverplaadid ehk numbrilauad tehti küll korda, ent kellamehhanism jäi endiseks.
Pärast remonti ei hakanud kell enam korralikult tööle. Neljast sihverplaadist kahel osutid küll liikusid, kuid ei näidanud enam täpset aega. Samuti ei saanud kella enam lööma panna.
Numbrilauataguseid ülekandeid parandanud Jaan Naageli sõnul hakkasid kaks ülekannet põhimehhanismi tööd kohe pidurdama.
„Idapoolne veel töötab, kuid linnapoolne hakkas ka pinget avaldama põhimehhanismile, mis ei jõua vedada,“ selgitas Naagel tekkinud olukorda.
Ühe numbrilaua taguse (mis on originaal) ülekandega tuleks mehhanism toime, aga kõigi neljaga mitte. 1980. aastatel tehti vana säilinud ülekande järgi kolm juurde, kuid neid ei saa korralikult tööle.
„Kellal on kaks mehhanismi - löögimehhanism ja kellamehhanism, nende sünkroonis hoidmine on väga aeganõudev protsess,“ tõdes Naagel.

Muudab ise vööndiaega
Kogu teema ulatub aega, mil omal ajal kellale lisati minutiosutid, mida algselt ei olnud. Minutiosuti lisamine nõudis aga täiendusi kellamehhanismis „Mehhaanilised probleemid osutusid nii suureks, et praegune mehhanism vajaks eraldi ümberehitamist. Mehhaanika peale ei ole mõtet kella enam seada, seda nii kaasaegseid nõudeid kui ka kella täpsust silmas pidades,“ arutles Laurentiuse koguduse õpetaja
Anti Toplaan.
Nii on kogudus otsustanud kell elektri peale üle viia. Projekti hakkab ellu viima kellatehnik
Toomas Mäeväli, kelle sõnul saab iga sihverplaat omaette elektrimootori ehk kokku neli.

Võimalus äpist lööma panna
„Uus süsteem teeb ise automaatselt ära ka vööndiaja muutused ning keegi ei pea hakkama osuteid ise keerama,“
ütles Mäeväli. Kirikukellale paigaldatakse magnetvasar, mis hakkab lööma poole ja täistunni lööke. Soovi korral saab kella häälestada ka nii, et see öösel ei lööks ega häiriks magavaid linlasi. Osutid sihverplaatidel tuleb välja vahetada, sest praegused ei sobi uue võlli kinnitustega.
Kogu süsteemi juhtimiseks paigaldatakse juhtkell, mida saab edaspidi täiendada ja kasutada ka kellamängu juhtimiseks. Ent see on tulevikuteema. Analoogsed kellamängud on kasutusel Tallinnas Jaani kirikus, Tartu Raekojas ja Viljandi Jaani kirikus.
Edaspidi ei pea Laurentiuse kirikus minema enam üles torni kellasid lööma, vaid seda saaks hakata tegema kas nupulevajutuse või telefoni äpi abil, olgu siis kas jumalateenistuse, matusetalituse või pidulikul puhul. „Näiteks kui kirikuõpetaja matuserongiga kaugemalt tuleb saab ta juba eemalt äpi abil panna kellad helisema,“ rääkis Mäeväli.
Mehhaniline süsteem pendelkella näol jääb kasutusest kõrvale, kuid säilitatakse vaatamisväärsusena. Ka praegused võllid koos osutimehhanismide ja osutitega jäävad väljapanekutena vaatamiseks. “Kui tulevikus leitakse, et kell on plaanis uuesti mehhaanilisena käima panna, siis saab seda teha,” lausus Mäeväli.

Kella elektri peale viimine läheb maksma 14 000 eurot, millest 9000 eurot sai Laurentiuse kogudus Saaremaa vallast kirikutele eraldatavast toetusest. Ent puudu on veel 5000 eurot, mille kokkusaamiseks vajab kirik annetajate abi. Annetusi saab teha EELK Kuressaaare Laurentiuse koguduse kontole EE78220000112 0090672 Swedbankis, märksõna: kirikukellad.
Anti Toplaan loodab, et kella saab uuesti tööle juuli teiseks pooleks või augusti alguseks, eeldusel, et inimesed tulevad ettevõtmist appi toetama.

Ahto Jakson