Jutlus Kristuse kirgastamispühal Kuressaare Laurentsiuse kirikus 3.08.2025

Mt 17: 1-8

 Kuue päeva pärast võttis Jeesus kaasa Peetruse ja Jaakobuse ja tema venna Johannese ning viis nad kõrgele mäele üksindusse. Ja ta muudeti nende ees; ta pale säras otsekui päike, ta rõivad said valgeks otsekui valgus. Ja ennäe, Eelija ja Mooses näitasid end neile ja kõnelesid temaga.

Aga Peetrus hakkas rääkima ja ütles Jeesusele: „Issand, siin on meil hea olla! Kui sa tahad, siis ma teen siia kolm lehtmaja: sinule ühe ja Moosesele ühe ja Eelijale ühe.”
Kui ta alles rääkis, ennäe, helendav pilv varjas neid. Ja ennäe, hääl ütles pilvest: „See on minu armas Poeg, kellest mul on hea meel, teda kuulake!”
Seda kuuldes langesid jüngrid silmili maha ja kartsid väga.  Ja Jeesus astus nende juurde ning ütles neid puudutades: „Tõuske üles ja ärge kartke!”  Aga kui nad oma silmad üles tõstsid, ei näinud nad enam kedagi muud kui Jeesust üksi.

Armas Kuressaare Laurentsiuse kogudus!

Toon teile südamlikke tervitusi ja õnnistussoove Raplamaalt Eesti klaasipealinnana tuntud Järvakandi suhteliselt noore, kahe nädala pärast alles 29 aastaseks saava Pauluse koguduse poolt. Mul on väga hea meel, et 2025. Issanda aastaks oleme loositud eestpalve partnerkogudusteks. Meie jaoks on eriline au ja eesõigus ka see, et tohime olla teie keskel tänasel koguduse leeripühal, kui uued koguduseliikmed annavad tõotuse Kristust järgides kasvada usus Jumalasse ning elada teenivas osaduses kaaskristlastega.

Ühest ainulaadsest ja erilisest kogemusest Jeesuse jüngrite jaoks kõneleb ka tänane Issanda muutmise ehk Kristuse kirgastamispüha evangeelium, kus Jeesus läheb kolme oma kõige lähema jüngri Peetruse, Jaakobuse ja Johannesega kõrgele mäele üksindusse. Ja seda eesootavaid sündmusi silmas pidades mitte ainult oma jüngrite füüsilist vastupidavust proovile panna soovides, vaid Luuka evangeeliumi paralleeltekstis öeldakse välja ka põhjus – nad läksid üles mäele PALVETAMA.

Kui piiblis on Jumalaga kohtumise paiga võrdpildiks mägi, siis väga paljude eestlaste jaoks, kes me elame tasasel maal, kus kõrged mäed sootuks puuduvad, on sisemiselt puhastavaks ja isegi pühaks kohaks saanud hoopis mets, kust loodetakse leida hingerahu iseendas kui üksmeelt üksteisega ning võib-olla ka Jumalaga.

Iisraelis tõsteti ekstreemsetes olukordades oma silmad just mägede poole. Algab ju ka üks armastatumaid Vana Testamendi tekste Psalm 121 sõnadega: „Ma tõstan oma silmad mägede poole”, millele järgneb tegelikult küsimus: „Kust tuleb mulle abi?” Ja vastus on, et abi tuleb Issanda käest, kes on teinud taeva ja maa ehk ka mäed ja metsad ning kõik sinna juurde kuuluv.

Tollel mäel, mida seostatakse Galileas asuva Tabori mäega, kus palverändurid tänapäevalgi meeleldi käivad Jeesuse kirgastumissündmust meenutamas, muudetakse ehk kirgastatakse Jeesus oma jüngrite silme all. See väljendus neile selles, et Jeesuse pale säras otsekui päike ja rõivadki tema seljas said valgeks otsekui valgus.

Analoogse võrdpildi leiame ka Vanast Testamendist, kui Mooses Iisraeli rahva juhina tuleb uuendatud käsulaudadega alla Siinai mäelt, kus tal oli olnud audienss Jumalaga, mille tõttu ka Moosese pale hiilgas.

Samas on küsitud, miks võttis Jeesus sellele kõrgele mäele üksindusse kaasa ainult kolm oma lähimat õpilast ehk Peetruse, Jaakobuse ja Johannese? Miks ei saanud Jeesuse kirgastumist siis veel suured rahvahulgad näha?

Vastuse sellele leiame tänasele loole eelnevast peatükist, kui Jeesus küsib Filippuse Kaisarea aladel oma jüngritelt otsesõnu: Kelle teie ütlete minu, Inimese Poja olevat? Ja kui Peetrus vastab: Sina oled Messias, elava Jumala Poeg, nimetab Jeesus seepeale Siimona kaljuks ehk Peetruseks, kelle peale ta saab oma tulevase koguduse rajada.

Kuigi Jeesus annab seal piltlikult Peetruse kätte juba ka taevariigi võtmed, keelab ta meelega jügritel sellest kõigest avalikult rääkida enne, kui AEG TÄIS SAAB.

Mehed, kes veel mõni aeg tagasi olid olnud lihtsad Genetsareti järve kalurid ning keda Jeesus oli sealsamas kutsunud inimeste püüdjaiks, vajasid aga oma missiooni mõistmiseks veel midagi.

Otsekui eikuskilt ilmuvad muutmismäel Jeesuse kõrvale kaks Vana Testamendi suurkuju Mooses ja Eelija, esimene käsu ehk seaduse ja teine prohvtluse esindajana. Mõlemad olid vanatestamentliku pärimuse kohaselt Messia eelkäijad ja temale teevalmistajad, kes rääkisid Jeesusega tema eluotsast ehk sellest, mis Jeesust Jeruusalemmas ees ootamas on.

Impulsiivne Peetrus tahaks ehitada sellesse tema jaoks otsekui taeva ja maa kohtumispaika kolm lehtmaja, millistes iisraellased Moosese juhtimisel olid pidanud 40 aastat Siinai kõrbes rännates ööbima, enne kui jõudsid tõotatud maale. Selle Peetruse inimlikult igati mõistetava soovi lõpetab aga pilv, millest kostub hääl: See on minu armas Poeg, kellest mul on hea meel, teda kuulake!

Täpselt sama sõnum - Kristust kuulake - antakse tegelikult ju ka meile iga kord kaasa jumalateenistuselt, mis peaks olema meie jaoks samasuguseks muutmis- ehk kirgastusmäeks, nagu oli Tabor kord Jeesuse jüngritele.

Nagu Jeesuse jüngrid, vaatamata sellele, kui hea neil oli muutmismäel olla, ei saanud sealset ilmutust ei enda ega teiste jaoks põlistada, ei saa ka meie Jumala kotta jääda kauemaks, kui vaid piiratud hetkeks. Sest nii nagu Jeesuse jüngritel, on ka meil kohustus järgida Kristust kõikjal, kus me oleme ja igapäevaselt tegutseme ning ka meie kohus ja eesõigus on öelda kõigile - vaid TEDA, vaid KRISTUST kuulake!