See teineteisega paralleelne seisukoht saab veelgi selgemaks, kui asetame selle Jeesuse laiema kuulutuse võtmesse. Maise võimu kasutajad kuuluvad Jumala vanasse maailmakorda. Nii nagu ütleb apostel Paulus, on neil teatud õigused ja kohustused: „Iga hing alistugu valitsemas olevaile võimudele, sest ei ole võimu, mis ei oleks Jumala käest, olemasolevad on aga Jumala seatud“ (Rm 13:1). Võimule tuleb kuuletuda, ka siis kui see ei oleks vaga ja jumalakartlik. Ka kristlased ise kuuluvad sellesse Jumala vanasse maailma. Aga samaaegselt on nad Jeesuse jüngrite ja tema kogudusena Jumala tuleva maailma kodanikud. Kui aga valitseja ületab volitusi ja seab end nagu Jumala enda kohale, peab kristlane kuulema rohkem Jumalat kui inimest.

Kui oleme viimase saja aasta jooksul vabanenud mitmest hirmuvalitsejast, äratavad üha uued inimõiguste jalge alla tallamised küsimuse usu ja südametunnistuse vabadusest. On lihtne öelda: saagu keiser enda oma aga ei rohkem, aga ideoloogiatest kantud võimud ei pruugi sellega piirduda. Ristiinimese aluspõhimõtteks jääb sellistes olukordades see, et ta on kahe riigi kodanik. Apostel ütleb Filipi kirjas: „Aga meie kodupaik asub taevas, kus me ka ootame Päästjat – Issandat Jeesust Kristust“ (Fil 3:20).

Armas taevane Isa Me täname sind selle eest, et oled teinud meist taevariigi kodanikud ja kirjutanud oma seaduse meie südameisse. Luba sellel juhtida meid nii, et üksi eluvaldkond ei jääks selle ees varjule. Hoia meid kasutamast oma positsiooni teiste alistamiseks või alandamiseks. Juhi tõe ja armastusega kõiki võimulolijaid ja aita meid tegutsemaks ühistest asjades ligimeste ja kogu ühiskonna heaks Seda palume Issanda Jeesuse Kristuse nimes.