Heitke kõik oma mure Tema peale, sest Tema peab hoolt teie eest. 1Pt 5:7
John Bunyani raamatus „Palveränduri teekond“ kannab kodulinnast taevalinna teel olev rändur seljas koormat, mida ta ise endalt ära heita ei saa, kuid mis kasvab iga päevaga ja takistab teda murekoormana oma sihi poole liikumast. Oma unenäos kohtab ta tegelaselt nimega „hea meel“, kes ütleb, et tal tuleb seda kanda veel natuke, kuna ta jõuab vabanemise paika, kus koorem langeb tema turjalt iseenesest. See paik kuhu rändur lõpuks jõuab ja kus ta oma koormast vabaneb on Kolgata mägi, kus ta Kristuse risti alla põlvitades vabaneb oma koormast, kuid pikem teekond ootab teda veel ees, koos väga erinevare olukordade, isikute ja usuvõitlusega. Sellel rajal tuleb tal langetada igal päeval valikuid ja võtta vastu nende tulemused olenevalt sellest, kas valik on olnud õige või väär.
Liigsest enesekindlusest ja enda õiguse või tarkuse rõhutamine on midagi mille tagajärgedega peame varem või hiljem seisma silmitsi. Maise vara kogumise asemel on targem koguda endale varandusi taevasse „kus koi ega rooste ei riku ja kuhu vargad sisse ei murra ega varasta“.
Tänapäeval ei ole kindlasti üleliigne õpetada pühakirjakohast tõde Jumala hoolitsusest. Lähtekohaks on see, et inimene on selles maailmas võõras ja majaline. Kui inimene on selles ilmas lühikest aega, siis ei kuulu maised varad viimselt temale, vaid Jumal on need andnud inimesele kasutada.
Kõik taandub sellele, kelle või mille küljes on kinni inimese süda. Ehk mis või kes valitseb meie meeli ja südant, kas need mingid asjad mille läbi me endid määratleme ja mis on meie inimliku väärtuse mõõduks, või on see Jumal, kellelt olema saanud elus vajaliku kasutamiseks, ehk nii nagu õpetab katekismus varandusest: „Kõike, mida vaja palume ja saame päev-päevalt oma taevase Isa käest.“
Valgus on piiblis pühakirja sünonüümiks. Inimese südamesse langevast Jumala Sõna valgusest oleneb tema elus kõik, muuhulgas ka tema suhtumine maisesse varasse. Kui seda valgust ei ole, siis on suhtumine kujundatav ühiskonna ja selles esinevate avaliku arvamuste mõjul.
Jumala valgus meie sees võimaldab meil toimida õigesti ka ajalike andide või sissetulekutega. Me kasutame sellest niipalju kui meile vaja ja anname ka sinna kus seda on hädasti vaja. Tähtis ei ole see, mida inimene omab, kas tal on varandust või mitte. Oluline on, mis peitub inimese südames ehk milline on ta sisemise inimese poolest. Viimasest oleneb palju rohkem.
Apostel Peetrus räägib murest mis puudutab igat inimest. Tema sõnad: Tema peab hoolt teie eest, tuletavad meile meelde seda, et Issand Jeesus kannab hoolt selle eest, mida sa vajad. Tema ütleb (Mt 1:28) Tulge minu juurde kõik, kes te olete vaevatud ja koormatud ja mina annan teile hingamise. Too siis tema ette kogu na mure ja koormad. Temal on meelevald aidata. Too tema ette ka oma üleastumised, tema annab need andeks. Too oma asi palves Jumala ette ja jäta see sinna ja ära võta seda enam endaga kaasa. Tema kannab omade eest hoolt. Selles on suur tõotus.
Palve: Jumal, meie Isa ja Looja. Sina kannad hoolt oma loodu eest. Aita meil usaldada nii väikesed kui suured mured sinu hoolde ja võtma igat uut päeva vastu sinu kingitusena. Kuule meid oma Poja Jeesuse Kristuse, meie Issanda pärast.