Seadus on ju antud Moosese kaudu, arm ja tõde aga tulnud Jeesuse Kristuse kaudu. Jh 1:17

Tänase pühapäeva juhtsalmi sõnum on selles, et Kristuse armu ja tõe täiusest saavad osa kõik need, kes usuvad evangeeliumi tunnistuse ja võtavad selle vastu. Seepärast ütleb apostel Johannes ka oa evangeeliumi alguses: „Aga kõigile, kes tema vastu võtsid ,andis ta meelevalla saada Jumala lasteks.“ 1:12 Jumala arm, mis on ilmunud Kristuses Jeesuses, on Johannese peamine sõnum.

Nii nagu igal hommikul algab uus päeva on ka Jumala arm meie jaoks igal päeval uus. Seda on oma kogemusest tunnistanud prohvet Jeremia või ka apostel Paulus kui ta tunnistab oma lihasse pandud vaiast ja et on selle pärast Jumalat korduvalt palunud saades vastuseks: „Sulle piisab minu armust, sest
nõtruses saab vägi täielikuks.” 2 Kr 12:9a

Arusaama, et Jumal on armastus on kristlane õppinud tundma Kristuses antud ilmutuse kaudu. Temas on saanud arm avalikuks ja seda ei saa lahutada tema isikust. Arm kuulub Kristusele ja tema kaudu neile kes on Kristuse päralt. Seepärast ei ole kristlik usk, pimesi kuulekas mingile seaduste süsteemile, vaid see on kuulekas isikule. Seaduse või kirjatähe täitmine võib muutuda ka eesmärgiks nii kirikus kui riigiseadustes. Selle tõlgendamine ja täitmine sõltub paljustki konkreetsest isikust, kes on anud õigus seda teha.

Armu ja tõde, mis ilmusid Jeesuse kaudu, ei saa kunagi lahutada temast endast. Nähtamatu Jumal jääb tegelikkuses isegi kristlasele nähtamatuks nagu me ei pruugi kohe märgata kui ruume on tolmust puhastatud, enne kui me seda lähemalt ei vaata ja varsemaga ei võrdle. Teatud asjad hakkavad kohe silma ja me näeme erinevust, aga mingeid asju võtame ka iseenesestmõistetavana ja me märkame neid alles siis kui midagi jääb tegemata. Nii kodus kui kirikus ei pane me tähele kui asjad on korras, aga märkame siis kui need seda ei ole. Kui meil endil lasub vastutus ühe või teise asja korrashoidmise ees, teame, et see nõuab pidevalt tähelepanu, aega ja tööd. Nii kujuneb ka meis endis vabaduse ja vastutuse tasakaal.

Alanud aastal valitakse meie kogudustes neljaks aastaks uued usalduslikud ehk nõukogu liikmed. Elavast Jumalast võõrdunud ühiskonnas saame loota, et Jumala armust antakse meile veel aega evangeeliumi kuulutamiseks nii sõna kui teoga kui me ise püsime usu ja oleme evangeeliumi pühendunud. Tänagi kutsutakse koguduses võtma vastutust vabatahtliku tööna mõnes koguduse elu valdkonnas. Nõnda toimides oleme me kuulekad Kristusele ja väljendame kõige paremini oma kutsumust kristlastena. Ka Luther seadis esikohale Jumala sõna autoriteedi ega küsinud, kuidas olla inimeste meele järgi.

Meie ainus tõsiseltvõetav tee on keskendumine vaimulikule süvenemisele ja kasvamisele. Kui enamike inimeste meeled on seotud oma isikliku toimetulekuga, siis ka selles kehtivad Issanda sõnad, mis Ta lausus igapäevaelu vajaduste pärast muretsemise kohta: „Aga otsige esmalt Jumala riiki ja tema õigust, siis seda kõike antakse teile pealegi!“

 + Anti Toplaan