Ristimise and Mt 3: 13-17

Veidi vähem kui nädala aega tagasi meenutasime kirikutest kolme tähetarga või idamaa kuninga külaskäiku Petlemma, et tulla kummardama sündinud kuningate kuningat ja tuua talle oma ande. Tänase pühapäeva keskmes olev Jeesuse ristimine Jordanis asetub ajaliselt 30 aastat hilisemasse aega. Jeesuse ristimine on tema elu üks keskseim sündmus, millega saab alguse tema avalik tegevus. Evangelist Matteuse jaoks saab sellega alguse Jeesuse messiaanlik teenistus ja ülesanne. See on piiritähis, kus kohtuvad vana ja uus, taevane ja maine maailm.

Jeesus tuleb Galileast Jordani äärde maailma ühte madalamasse orgu, et lasta ennast Johannesel ristida. Johannes, kes oli inimeste hulgas selleks ajaks tuntud erak ja prohvet, kutsus rahvast peatselt saabuva Messia ilmumise eel parandama meelt ja laskma selle märgina end Jordani vees ristida. Johannese sõnum Jumala meelevallaga valitseja saabumisest mis on tunnistuseks uue asjastu saabumisest kõnetas paljusid inimesi erinevatest ühiskonnagruppidest ja pani neid ette võtma omapärast palverännakut Jordani jõe orgu. Kuuldes Johannese kuulutust: „Parandage meelt, sest taevariik on lähedal!”, puudutas see inimeste südant ning kui tunnistasid patud üles tunnistanud, ristis Johannes nad Jordani jões.

Siis tunneb Johannes ühes tulijas ära Jeesuse, veel enne hilisemat Peetruse tunnistust tema jumallikkuse kohta, et tema ongi see, kelle teevalmistajaks on teda kutsutud. Miks palub aga Jeesus end Johannesel ristida, kui ainsana temal ei ole naisest sündinute hulgast Aadamast päritud pattu.

Õigustatult imestab Johannes: „Mul on vaja lasta ennast sinul ristida - ja sina tuled minu juurde! Mõnikord võib juhtuda, et õiguse ja armu jagaja võib hakata end teistega võrreldes tundma teistest erilisena, aga Jumala ees seistes tuleb meil kõigil tunnistada: Issand, ma ei ole väärt, et sa tuled mu juurde, ütle üksainus sõna, siis saab minu hing terveks!

See on ka paljude inimeste kogemus, et seni kuni nad on ise otsinud tõde ja elu mõtet erinevatest kohtadest ja õpetajatelt, ei ole seda kerge leida. Kuni selle hetkeni mil inimene on palunud temal endal tulla oma juurde nagu eksinud inimene, kes on kaotanud suunataju ega oska leida enam väljapääsu.

Nii tundis ka Johannes, et ta ei ole väärt selleks, et tema võiks ristida Jeesust. Jeesuse vastus „Olgu pealegi; sest nõnda on meile kohane täita kõike õigust” viitab sellele, et Jeesus ei võta vastu ristimist patu pärast, vaid kuulekusest Jumala päästeplaani suhtes. Nii saab ristimisest tema ametisse seadmine. See tähendas talle inimkonna ja meie pahategude enda peale võtmist, saada patuseks patuste keskel, et meid patust vabastada.

Ristimisest algas teekond, mis juhtis teda Kolgata keskmisele ristile. Nii valmistas ristimine teda ette surmaks. Ta loobus iseenese olust, võttes orja kuju, saades inimese sarnaseks; ja ta leiti välimuselt inimesena Fl 2:7

Kohe kui Jeesus ristiti, langes Püha Vaim taevast tuvi näol Poja peale. See oli nähtav kinnitus Jeesuse jumalikkusest ja tea erilisest ülesandest inimkonna päästmisel. Püha Vaimu laskumine tema peale oli prohvetlik märk sellest, et Jeesus on Jumala poolt valitud Kristus ja Messias. Tema on seesama Vaim , kelle läbi loodi maailm, kes kõneles esivanemetele prohvetite kaudu ja kes valmistab Jeesust inimeste lunastaja ülesandeks. Selle läbi täituvad ta vana lepingu tõotused, kus öeldakse, et Messias on täidetud Jumala Vaimuga (Js 42:1)

Kui Johannes nägi, mis Jeesuse ristimise hetkel sündis, kinnitas see tema sõnumit messiast, kes  tuleb pärast teda, kes on temast vägevam ja kes ristib Püha Vaimu ja tulega. Pärast silmaga nähtavat kinnitust kõlab hääl taevast: „See on minu armas Poeg, kellest mul on hea meel!” Jumala sõnad kinnitavad, et Jeesuse elu ja tema ees seisev ülesanne on kooskõlas Jumala tahtega.

Jeesuse ristimise peale mõeldes, saame meie seda mõista teades järgnevate sündmuste kulgu, aga selles hetkes suutsid vaevalt selle tunnistajad mõista kogu selle tähendust. Meie enda ristimises täituvad Jumala suured teod ja tõotused, mis on selle sündmuse toimumise ajal meie silmade eest varjatud. Alles järgnevas teekonnas koos Jumalaga, avaneb meie silmadele ja arusaamisele see, mida ristimise arm meile tähendab.

Elva koguduse õpetaja ja õppejõud Vallo Ehasalu ütleb selle kohta: „Võiks öelda, et siin jõel saavad kokku maine maailm, ka meie vana elu, ja Jumala maailm, meie uus elu. Pauluse sõnadega „sest nõnda nagu kõik inimesed surevad Aadamas, nõnda tehakse ka kõik elavaks Kristuses … Esimene inimene Aadam sai elavaks hingeks. Viimne Aadam sai vaimuks, kes elustab … Esimene inimene oli maast muldne, teine inimene oli taevast” (Pauluse esimene kiri korintlastele 15:22,45–47). Ja oma elus jääme ikka sellele jõele – me ei pääse sealt, ei peagi pääsema. Luther ütles, et meenutab iga päev oma ristimist.

Me ei pääse sealt jõelt, ikka jääme vanaks Aadamaks, meil on ju oma kalduvused ja minevik, meil on ka armsad ligimesed, maailm meie ümber, ja seal on meie teenimistöö. Ja oleme uus Aadam, sest Jeesus on arvanud meid olema need, kes on suuremad kui Johannes (Matteuse evangeelium 11:11), sest meid on pandud Jumala riiki.“

Nii nagu Jeesus ristiti Vaimus, nii on ka meid ristitud Vaimus. Me oleme ristimises saanud Püha Vaimu anni. Ka meie ristimise päeval on taevas avanenud ja meile kinnitab Jumal: Sina oled minu laos, täna ma sünnitasin sinu. Apostel Paulus kirjutab kirjas Tiitusele: "Siis ta päästis meid - mitte õiguse tegude tõttu, mida meie nagu oleksime teinud, vaid oma halastust mööda, uuestisünni pesemise ja Püha Vaimu uuendamise kaudu." Tt 3:5

Ristimises on meid sünnitatud Jumala lasteks, igavesse rõõmu. Kui me ka selle järel peaksime Jumalas kahtlema või valitud teelt kõrvale minema, saame meeleparanduse kaudu tulla tagasi meile ristimises kingitud Jumala armu juurde. Jeesus ristiti, et ta kannaks meie patud. Meid on ristitud, et meie saaksime omaks Kristuses olevast elust.

+ Anti Toplaan