Ilmumisaja sõnumiks on mitte ainult see, et Kristuses on Jumala arm ilmunud kõigile rahvastele kuni ilmamaa äärteni, nagu sellest tunnistasid hommikumaa targad, vaid ka see, et Kristuses saab kõik uueks – nii nagu sündis vee veiniks muutmise näitel Kaana pulmas.


Ilmselt on kergem teha asju ühe korra, mil see on meile uus kogemus, kui taluda rutiini ja sellega seotud igapäevast tööd. Kui õpime taluma rutiini ja harjutame end hoidma oma vaimset tähelepanu kõige olulisemal, ei löö meid rööpast välja ootamatud välised ja meist sõltumatud tegurid, nagu ülejõukäivad energiahinnad või mure kiire elukalliduse tõusu pärast.

Ülikooli psühholoogia õppejõud kõndis auditooriumis ja rääkis, kuidas stressiga toime tulla. Ta tõstis üles veega täidetud klaasi mispeale kõik arvasid, et kohe järgneb näide pooltühjast või pooltäis klaasist. Õppejõud küsis hoopis, naeratus näol: Pakkuge, kui raske see on?” Vastused jäid vahemikku 200-280 grammi. Õppejõud selgitas: ”Tegelikult ei mängi klaasi tegelik kaal siin mingit rolli – kõik sõltub sellest, kui kaua ma seda käes hoian. Kui ühe minuti, siis pole see mingi probleem Kui tund aega, siis hakkab mul käsi valutama. Kui terve päeva, muutub mul käsi tuimaks ja kangeks. Klaasi kaal ei muutu, ent mida kauem ma seda hoian, seda raskemaks see läheb.”

”Stress ja mure on elus nagu see klaas vett.” jätkas ta. Mõelge selle peale korraks ja midagi ei juhtu. Mõelge selle peale natuke kauem ja see hakkab teile haiget tegema. Ning kui te päev otsa mure ja stressi peale mõtlete, tunnete ennast viimaks justkui halvatuna ehk võimetuna midagi tegema.”

Nii on oluline pigetest vabaneda. Pange igal päeval, nii vara kui võimalik oma koorem maha ehk ärge kandke seda päevi ja öid endaga kaasas.

Liigse muretsemise kohta ütleb apostel Paulus Filipi kirjas (Fl 4:6) ”Ärge muretsege ühtigi, vaid teie vajadused saagu kõiges Jumalale teatavaks tänuütlemisega palumises ja anumises.” ja apostel Peetrus julgustab kogudust 1 Pt 5:7 ”Heitke kõik oma mure tema peale, sest tema peab hoolt teie eest!”

Me oleme kutsutud andma «oma ihud Jumalale elavaks, pühaks ja meelepäraseks ohvriks», see on meie «mõistlik jumalateenistus» (Rm 12:1) – aga see elu, mille me Jumalale üle anname, ei kuulu enam meile endile, vaid on Tema armuand meile Kristuses Jeesuses, meie Issandas (Rm 6:23). Sellest lähtub ka arusaam, et kui meil on puudus siis Tema hoolitseb meie ees ja paneb kellelegi südamele sind sinu olukorras või kogudust tema olukorras aidata.

Uus elu Kristuses tähendab enda täielikku üleandmist Jumalale ning Kristuse ihu liikmetena enda jäägitut panustamist selle ihu ülesehitamiseks Jumala poolt meile kingitud armuandide varal. Kogu ilmaelu keerukuse ja raskuse keskel – ja selle kiuste – kõlavad tänasest Epistlist lapseliku lihtsusega apostel Pauluse julgustavad sõnad: «Olge rõõmsad lootuses, vastupidavad viletsuses, püsivad palves!» Neid sõnu samasuguse lapseliku lihtsuse ja siirusega järgides võib kristlase muidu pea võimatuna tunduv missioon osutuda ootamatult kergeks.