Jeesus annab elu - Kristus Jeesus on kõrvaldanud surma ning on evangeeliumi kaudu toonud valge ette elu ja kadumatuse. 2Tm 1:10

Kristlik usk ja kuulutus lähtub meie jaoks üleloomulikust Jumalast. Jumala ime ja töö on juba see kui inimene saab usklikuks. Samuti on Jumala arm see, kui ta usus püsib ja oma usu eesmärgile jõuab. Inimene saab teha Jumalaga koostööd, aga põhiline pole mitte see mida teeme meie, vaid see, mida teeb Jumal. Kui Kristus käsib meil armastada oma vaenlasi, siis ta ei oota, et me teeksime seda omast jõust, kuna me ei ole selleks inimlikult suutelised. Seetõttu tahab ta seda teha ise meie kaudu. Nii on ka muude asjadega, mida Jumal meilt ootab.

Meie ees seisab alati valik, kas teha Jumala tahtmist, milleks ta annab meile oma väe, aga mis võib tuua kaasa inimlikult ebamugavusi ja kannatusi või teha endale meelepärasemaid valikuid, aga millega ei kaasne Jumala väge. Inimesed annavad alla juba selle teekonna alguses, kartes inimeste arvamusi selle kohta mida teised arvavad kui minust saab tunnistav kristlane. Nii võib juhtuda, et hakatakse kartma evangeeliumi tunnistamist, kartes inimese negatiivseid suhtumisi ja arvamusi, kuna valitsevad ühiskondlikud arusaamad ei ole tavaliselt kooskõlas pühakirja tunnistuse ja tõega. Nii ei tohiks me unustada Jeesuse sõna, kes häbeneb teda selles maailmas, seda häbeneb tema taevas Jumala ja pühade inglite ees.

Usuvaenuliku valitsuse aastatel, mis oli üldise arvamuse kohaselt tulnud selleks et jääda, kartsid paljud ennast tunnistada kristlasteks töökoha või ülikoolist väljaarvamise kartuses. See oli omamoodi teadlik valik, aga selle otsusega jäeti ennast kõrvale Jumala abist ja kui oma usku ei antud enam edasi ka lastele, kasvasid nemad lahus Jumalale tundmisest, mida on hiljem olnud väga raske muuta. Kui seda jättis tegemata enamik inimestest, väljendub see tänases olukorras sellest, et kogu rahvastikust tunnistab end usklikuks kuni 28% kõigist Eestis elevatest inimestest.

Jumal on meid päästnud ja kutsunud. Ta ei ole seda teinud, aga selle pärast, et me oleksime seda kuidagi enda poolt ära teeninud, vaid oma soovil ja otsusel. Selle on ta meie jaoks valmistanud juba enne kui seda maailma veel olemas ei olnud. Jumal on oma tahet meid päästa surmast kavandanud juba siis, kui ka aega ei olnud loodud. Juba siis ta otsustas Looja, et valmistab meile pääste Jeesuses Kristuses, tee surmast ellu.

Kui Paulus kuulutab Timoteost kuulutama evangeeliumi, on selle taga Jumala enda eesmärk mis on vanem kui kogu inimkond. Esimese inimpaari kaudu maailma tulnud sõnakuulmatuse tõttu on kõik inimesed Jumalast lahutatud mis taastatakse, kui inimene päästetakse Jumala armu läbi uuestisünnis surmast uude ellu. Seepärast ei ole füüsilisel surmal uskliku inimese üle viimset meelevalda kuna surm ei saa meid lahutada Jumala armastuseset mis on Jeesuses Kristuses. Tema, andes ennast surma meelevalda, võttis surmalt väe ja kaotas oma ülestõusmisega selle meelevalla. Need kes usaldavad ennast ja oma lähedasi oma elus või surmas Jumala kätte, neid ei ole surmal meelevalda kinni hoida, kuna Jumala Sõna mida nad on uskunud ja vastu võtnud on Kristuses toonud neid valge ette ning kinkinud neile elu ja kadumatuse.

Seepärast on esmane ja olulisim pärand, mida saame paluda endale ja tunnistada oma lastele või lastelastele, juhatades neid elava Jumala ja tema armu tundmisele, lastes ennast ja neid ristida tema nimesse, kellel on meelevald nii taevas kui maa peal ja uskuda, et tema on nii meie esivanemate kui meie süü lepitanud oma surmaga ristil.