Mina olen Hea Karjane. Minu lambad kuulevad minu häält ja mina tunnen neid ja nad järgnevad mulle ning ma annan neile igavese elu. Jh 10:11a,27-28a

„Karjapoiss on kuningas, suure valla valitseja, peremehest palju ülem, kuldse krooni kandija, alamaid tal lugemata ...“ See luuletus on tuntud nii vanemale kui ehk ka nooremale põlvkonnale. Vähem on teada, et luuletuse autor on Jakob Hurt. Jakob Hurt oli kirikuõpetaja ja küllap nende sõnade – karjapoiss on kuningas – kirjutamisel mõtles ta tuntud piibliloole, kuidas karjapoiss Taavetist sai juutide kuulsaim kuningas. Mitte juhuslikult ei lase Jumal Iisraeli rahvale raskel ajal kuningaks võida just Taavetit, kes oli karjase mineviku ja karjase kogemustega. Ja mitte juhuslikult ei kirjuta too karjapoiss võimsaks kuningaks saanuna kauni laulu, Piibli kõige tuntuima psalmi, mis algab sõnadega „Issand on mu karjane, mul pole millestki puudust“. Vägev kuningas võrdleb Kõigeväelist Loojat, Jumalat, karjasega. Ja Taavet teab, millest räägib, sest ta on ise olnud karjane.

Kes ei suuda või ei taha olla karjane, ei saa kunagi heaks juhiks, tõeliseks liidriks, vägevaks valitsejaks. Hea karjane tunneb kõiki oma hoolealuseid nägu- ja nimepidi, märkab igaüht. Märkab, kui keegi on puudu, märkab, kui hoolealusega on midagi korrast ära. Hea karjane ei juhi oma karja kusagilt kaugelt, distantsilt. Tänapäeva tingimustes - hea juht ei saa olla vaid virtuaalne, suheldes veebi teel, see võib toimida vaid ajutiselt, kui muid võimalusi pole. Hea juht, hea karjane on oma hoolealuste keskel, nende vahetus läheduses. Seda kõike teeb ka Jeesus Hea Karjasena. Ta tunnistab: „Mina olen hea karjane ja tunnen omi ja minu omad tunnevad mind“ (Jh 10.14)

On nii turvaline mõelda, et Jumala jaoks ei ole sa mingi anonüümne ühik, vaid Tema tunneb Sind nimepidi. Kord otsustasid kaks noort lugeda ühele pimedale mehele Piiblit. Nad alustasid Matteuse evangeeliumist. Et kiiremini edasi jõuda, otsustasid nad Jeesuse esivanemate pika nimekirja vahele jätta. Korraga nõudis pime, et nad loeksid ka kõik nimed. Ta ütles: „Jumal tundis neid kõiki nimepidi ja samamoodi tunneb ta mindki.“

Hea karjane Jeesus tunneb meid nimepidi, Ta tunneb meid läbinisti, ka meie puudusi ja nõrkusi, meie patte, aga Ta annab meile ka võimaluse oma koormad maha panna Tema risti alla, paluda andeks ja saada armu. Andeks paluda ja andeks saada aga võime vaid siis, kui oleme ka ise andestanud. Ka seda on meile õpetanud hea karjane Jeesus. Peetrus küsis Jeesuselt: "Issand, kui mitu korda minu vend võib minu vastu patustada ja mul tuleb talle andeks anda? Kas aitab seitsmest korrast?" Jeesus ütles talle: "Ma ei ütle sulle seitse korda, vaid kas või seitsekümmend seitse korda.” (Mt 18:21-22). Mitu korda oled sina täna oma ligimesele andeks andnud? Veel ei ole päev õhtul, veel on võimalus. Jeesus ei õpetanud mitte ainult sõnade, vaid ka tegudega, kogu oma eluga, mis on meile eeskujuks. Ristil rippudeski palus ta oma ristilööjate eest: „"Isa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad!" Anda andeks neile, kes on sulle halba ja haiget teinud, ei ole lihtne. Selleks saame endale paluda Issandalt jõudu ja hingetarkust. Hoides Jeesust oma südames ja silme ees kui eeskuju, järgides Teda kui head, andestavat ja armastavat karjast, saame olla Tema kari. Ja kui ka meie kõigi keskel on andeksandmine ja armastus, siis on üks kari ja üks karjane.