Üksi inimene, ka ükski riik ei ole täiuslik ja seda ei ole ka erinevad valitsused ja võimud. Kui meie endi eksimuse tõttu kannatame me ise või kannavad vähesed inimesed, siis valitsuse või valitseja eksimuste tõttu kannatavad terved rahvad ja riigid.

Jeesus kutsus jüngrid enese juurde ja ütles: «Te teate, et rahvaste valitsejad peremehetsevad nende üle ja suured meelevallatsevad nende kallal. Nõnda ei tohi olla teie seas, vaid kes iganes teie seas tahab saada suureks, olgu teie teenija, ja kes iganes teie seas tahab olla esimene, olgu teie sulane, nii nagu Inimese Poeg ei ole tulnud, et lasta ennast teenida, vaid et ise teenida ja anda oma elu lunaks paljude eest!»

Valitseja või valitsus võib tegutseda ka oma kodanike huvides, astudes välja nõrgemate kaitseks. Sel juhul on ta saanud teise teenijaks, millele viitab ka sõna minister. Kui keegi valitakse riigi teenistusse ei esinda ta enam ennast ega ka oma erakonda, vaid riiki, pidades silmas mitte enda vaid ühist kasu. Tee selle kogemiseks kulgeb ajaloos kahjuks läbi valusate õppetundide ja kalli hinna. Jeesus õpetab: Nii nagu Inimese Poeg ei ole tulnud, et lasta ennast teenida, vaid et ise teenida ja anda oma elu lunaks paljude eest!” Tema on kõrgeim ja suurim kõigist, sest ta on teinud end kõigist teist alamaks, andes oma hinge lunaks paljude eest, olles meile ülimaks eeskujuks.

Meie ees seisab iga päev ja iga hetk teatud valik, mille õigsust saab hinnata alles aastate pärast. Igaviku ees kaalutakse meie igavikulisi vaikuid, mis võivad olla viimselt olulisemad ajalikest. Kui mõtleme täna sellele, mis hoiab meie maad vabana, on see ennekõike tahe hoida oma vabadust ja täita oma kutsumust.

Täna mälestame neid, kes on langenud oma kodu ja meie maa kaitsel. Me mõtleme nende peale, kes on seisnud tõe ja vabaduse eest, otsustusjulguse ning aususe eest.

Mälestame neid, kelles on palju tahtekindlust, ohvrimeelsust, kelles on läbi aegade olnud tulist verd ja armastust Eestimaa eest seista ja selle eest andnud oma elu!

Mõtleme kõikide peale, kes on kannatanud ja kaotanud vabaduse ja tervise, et võideldes vale ja vaenuga, ebaõigluse ja ülekohtuga. Mälestame neid, kelles pole olnud kõverust ega kavalust, vaid sirge meel ja rinnus aus süda, meelel vaprus, ustavus ja üllameelsus.

Mõtleme täna nende peale, kes on oma elu andnud teenistuskohustuste mõtleme kaitseväelastele, politseinikele, piirivalvuritele päästeametnikele! Mälestame neid, kes on andnud oma elu Ukraina Vabadussõjas ning hukkunud Süüria ja Türgi maavärinas. Mõtleme nende peale, kes on kandnud oma maad ja rahvast oma südames, hoidnud aateid ja riiklust alles nii kodumaal, vangistuses, põgenike- ja vangilaagrites, tagakiusu aegadel, võõral maal, kodumaast kaugel. Issand andku neile ma rahu ja igavene valgus paistku neile!