Abruka Maarja kabeli pühitsemisel osalejad                Foto: Martin Vesberg
Rukkimaarjapäeval ehk Neitsi Maarja uinumise pühal pühitses peapiiskop Urmas Viilma Abruka saare Maarja kabeli.

Paari aasta eest kohtusid, pealtnäha juhuslikult, Abruka sadama kohvikus saarele vastselt väikese talukoha ostnud Tartu Peetri koguduse õpetaja Ants Tooming ning Tallinna Rootsi Mihkli koguduse õpetaja Patrik Göranson.
Kui selgus, et Tartu vaimulik soovib oma tulevased puhkused veeta Abrukal, tegi rannarootsi pärandi ja kabelite taastamisega tegelenud ja endale tuntuima Iiri pühaku järgi nime saanud vaimulik vastsele maaomanikule ettepaneku, rajada Abrukale teadaolevalt esimene lääne kristlaste kabel.

Ants oli valmis seda mõtet kaaluma, ning kaasates oma suurt tutvusringkonda, leidis mõte soodsa pinnase kristlike eruohvitseride kogu liikmetes, kes on tegelnud langenud võitluskaaslaste laste toetamise ja igal aastal mõne heategevusliku ehitus või korrastus korrastusprojektiga. Esialgne mõte hakkas võtma konkreetset kuju, kui leidus arhitekt Laur Pihel, kes oli valmis tööde aluseks oleva projekti ühiseks kasuks annetama, ning teiseks oluliseks koostööpartneriks kujunes MTÜ Vanaajamaja, kes tegeleb vana ehituspärandi hoidmise ja arendamisega.

Ühe nädala jooksul tegeleti rahvusvahelise noorte huviliste grupiga saarel Andres Uusi vedamisel palkkehandi püstitamise, laastukatuse ehituse, akende-ukse paigalduse, põranda ja trepi ehituse töödega.
Hoone ehitus toimus kevadel MTÜ Mooste töökojas.

Koostöös saare kogukonna ja Saaremaa vallaga leiti kabelile sobiv plats paarisaja meetri kaugusel sadamakohvikust, kus varem laiutas võsa, aga mis alates tänasest avatud kõigile saare elanikele ja külalistele.
Kuna kutsutud külalisi ja vaimulikke oli selle sündmuse puhul saarele suundumas palju, tehti selle puhul saarele Roomassaare sadamast ka mitmeid lisareise. Kutsutud külaliste hulgas oli mitmeid vaimulikke, eesotsas peapiiskop Urmas Viilmaga, kes võttis veel tänagi vastu sadamakail äsjase juubeliga seotud õnnitlusi.

Algse idee sünnikohas ehk Abruka kohviku ees tervitas tulijaid Ants Tooming ise. Külalistele hakkas muuhulgas silma samal hommikul kabeli rajamisel maha võetud vanast õunapuust nikerdatud protsessioonirist, mille peapiiskop pühitses enne ühisele rongkäigule asumist sadamast vastse kabeli juurde.
Kabeli ehitaja loovutas kohale jõudes hoone sepistatud võtme saarevaht Rein Lemberile, kes loovutas selle omakorda peapiiskopile, kes sellega esmakordselt avas uue pühakoja uksed.

Uuele kabelile annetatud altaririistad, ristimisvaagen ja piibel toodi kohale rongkäigus ja pühitseti peapiiskopi poolt peale altari pühitsemist. Märkimisväärne on tõsiasi, et Abruka kabeli ristimisvaagen kuulub algselt Ants Toomiga perele, kus hilisem vaimulik ise sai omal ajal lapsena ristitud.
Eraldi väärib märkimist kabelile loodud uued kunstnik Mare Saare poolt loodud vitraazaknad, mille puhul on kasutatud Abruka taimede motiive. Aknad kujutavad talvist, kevadist, suvist ja sügisest saare loodust.

Suure rahvahulga juuresolekul, kes elas sündmusel kaasa kabeli eesõues, pühitseti ka kiriku tornikell (laevakell) kui ka kogu hoone.
Jumalateenistusel teenis kaasa ja tervitas, Eestis perega puhukust veetev, Leedu luterlaste peapiiskop Mindaugas Sabutis.
Tegijatele ja abilistele suunatud Ants Toominga tänusõnade järgselt pakuti külalistele suupisteid, kuid kabelis endas toimus esimene ristimine, kus vastsündinud lapsele anti nimeks Indrek ja kelle ristivanemateks said kaks kabeli rajajat.
Ühise lauaosaduse järgselt pöördus suurem osa külalistest tagasiteele, kus aidati talguliste tööriistad ja kaasaskantav sepikoda laevale teadmisega, et Abruka ja tema külastajate jaoks on nüüdsest avatud koht, mille uksed on alati avatud, ning kus igaüks saab soovi korral, kas tulles või minnes jalga puhata, oma palveid paluda või mõtteid mõlgutada.

Siinkirjutajal olid lahkudes meeles Jaakobile osas saanud nägemuse järel rajatud Jumala kummardamise paiga juures öeldud sõnad:
„Issand on tõesti selles paigas, mina aga ei teadnud seda!” Ja ta kartis ning ütles: „Küll on see paik kardetav! See pole muud midagi kui Jumala koda ja taeva värav!” 1 Ms 28: 16-17