Jõulupuu traditsioon on nii üldine ja armastusega omaks võetud, et tundub omamoodi meelevaldsusena hakata otsima seda, kust asi alguse sai. Ajaloohuvilised on seda siiski teinud ning püüdnud traditsiooni vääristada keskaja gildi- ja tsunftikultuurist pärit juhuslike puude ehtimise teadete seostamisega tänase jõulupuukombega. Hästi meelitavana tundusid selles kontekstis koguni Eesti pretensioonid maailma vanimale jõulupuule. Tõele au andes tuleb aga tunnistada, et jõulupuu ehtimise komme nii nagu me seda täna tunneme, pole siiski nii väga vana, vaid ulatub napilt nelja sajandi tagusesse aega. Jõulupuu sünnikohaks peetakse Edela-Saksamaad, tänapäevalgi Saksamaa koosseisu kuuluva Badeni ja nüüdseks Prantsusmaa piiresse jäävat Alsace (sks. Elsass) piirkonda. Esimene kirjalik teade tubase jõulupuu kui üldrahvalikult levinud tava kohta pärineb 1605. aastast Strassbourgist. Laiema ja üldisema leviku osaliseks sai see saksa kultuuriruumist alguse saanud traditsioon Euroopas aga alles 19. sajandi jooksul ning Eesti konteksti arvestades võime vaid rõõmustada selle üle, et tubase jõulupuu tulek on jätnud endast maha ka tänase päevani nähtavaid jälgi.

Seni teadaolevalt vanimaks märkeks tubase jõulupuu püstitamise kohta tuleb pidada Saaremaal tegutsenud pastori ja kodu-uurija Martin Körberi teadet Kärlal tegutsenud pastori Johann Heinrich Kochi kohta. Martin Körber kirjeldab Johann Heinrich Kochi kui äärmiselt mitmekülgset hingekarjast, kellele on tänu võlgu mitte üksnes Kärla kihelkond vaid kogu Saaremaa kuna lisaks vaimupõllu harimisele tegutses Koch ka mullapõllul juurutades puuvilja- ja kartulikasvatust ning tõi Saaremaale “ka armsa jõulupuu kombe, mis põles esmakordselt Kära pastoraadis mälestusena tema oma lapsepõlvest Bremenis.” Saksamaal Bremervördes 1760. aastal sündinud Johann Heinrich Koch tuli Eestisse pärast teoloogiaõpinguid Helmstedis ning lühiajalist töötamist koduõpetajana Hamburgi piirkonnas 1790. aastal. Toonastele oludele tavapäraselt alustas ta oma karjääri Eestis samuti koduõpetajana olles esialgu ametis Tallinnas ning Särevere ja Saastama mõisates.1795. aasta suvel õnnestus tal lõpuks saada kirikuõpetajakoht Saaremaal Kärlal. Koch teenis Kärla kogudust 33 aastat ning suri 1828. aastal. Tema tugeva raudristiga haud on äratuntavalt alles Kärla surnuaial.

Kui mandril olles oli Johann Heinrich Koch üksnes koduõpetajaks võõrastele kuulunud valdustes, siis Saaremaale tulles sai temast pastoraadi peremees ning – tõsi küll, teatava tinglikkusega - võib väita, et esimene jõulupuu ehiti Saaremaal 236 aastat tagasi Kärla kiriklas. See Martin Körberi kirjapandu läbi säilinud teade ei anna kahtlemata alust väitele, et jõulupuu komme oleks Saaremaal omaks võetud juba 200 aastat tagasi, küll on aga veelkordseks kinnituseks selle kohta, et Euroopa kultuuriruumis levinud tavad leidsid Euroopast tulnud või seal õppinute kaudu ka tänapäeva mõistes küllalt kiire tee Eestisse. Ajalises mõttes järgmised kirjalikud teated jõulupuu kohta Eestis pärinevad alles 1837. aastast Tartust, millele järgnes juba suhteliselt kiire ja üldine traditsiooni omaksvõtt. Traditsioonilist kultuuri puudutava materjaliga on juba kord nii, et kirjapandu on sageli juhuslik ja pruugi näidata tava ulatust ning ajalist levikut, kuid õnnelikuks juhuseks tuleb pidada ka selliste killukeste ülesleidmist. Igal juhul on rõõm tõdeda, et selle, tänaseks sügavalt juurdunud traditsiooni osas õnnestus Saaremaal ja saarlastel olla teerajaja rollis.

 Artikkel on algselt avaldatud 2005. aasta detsembris Kuressaare Sõnumites.

Õilme Salumäe