Kolmanda advendiaja pühapäeval kuuleme Ristija Johannese sõnumit, kes kutsub meid Issanda tuleku eel patukahetsusele ja meeleparandusele. Tema on käskjalg, kes valmistab ette endast suurema, ehk Kuningate Kuninga saabumist, tasandades temale teed.
Johannes osutab tulijale kui Jumala Tallele, kes kannab ära maailma patu. Selles on ta eeskujuks kõigile neile, kes on Jumala poolt kutsutud ja läkitatud, et nad tunnistaksid Jumala ja mitte iseenda valgusest. Ristija tunnistuse sisuks on Valgus, et Jeesus on Jumala ilmutus, et kõik hakkaksid tema kaudu uskuma. Tunnistamisel on usu sündimise juures oluline osa, mis teeb võimalikuks tunnistuse vastuvõtmise ja sellest tuleneva elumuutuse. Pöörates oma pilgud endalt ja teistelt inimestelt Kristusele, märkame oma eksimusi ja suudame Jumala abiga ennast parandada, täites sellega ühtlasi jõuludeks ettevalmistamise peamise eesmärgi.
Ristija tegevus kõrbes viitab usuelust tühjale ja pealtnäha elutule maailmale. Meiegi usulisel maastikul ei pruugi esmapilgul märgata suuremat kasvu, aga vaimuliku põllu ettevalmistamise, Jumala sõna kuulutuse ja Jumala valguse mõjul võib ka kõrb muutuda viljaks maaks.
Nii nagu põllumehe ilmumine kevadel ennustab külviaja algust ja lõikuse ootust, märgib ka Johannese tulek prohvetite ennustustutse täitumist. Kristuse saabumise ja töö tulemusena täituvad lunastuse aja tähised. Kristus tuleb uue elu ja lootusega ka vaimuliku vilja kasinalt kandva koguduse keskele sõnas ja sakramentides, kaasas lunastuse annid.
Issand, too elu meie elutule põllule
ja külva valgust meie hämarasse aega,
et meil võiks olla lootust ja näeksime elu mis kannab head meeleparanduse vilja.
Aita meil ületada takistused mis seisvad sinu tulemise teel
ja anna usku evangeeliumi tõotustesse.
Seda palume Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi