Kristus ütleb: Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud, ja mina annan teile hingamise. Mt 11:28


Jeesust ei järgita nii nagu meie tahame ega pelgalt oma otsuse kohaselt. Kogu inimese igatsus Jumala järgi on Jumala enda Püha Vaimu töö. Mõnigi arvab, et on selle otsuse ise langetanud, aga on varsti kogenud selle otsuse proovile panekut. Iseendast loobumine, ütelda ei oma soovidele ja eelistustele on tavaliselt raske ja pikk vaimuliku küpsemise protsess. See on nagu savi potissepa käes mida voolitakse. Inimene võidakse selle protsessi alguses eraldada kõigest sellest mis teda enne on ümbritsenud ja kellega olnud seotud. Kui ta on läbi proovitud, antakse ta tagasi kõigile ja kõigele kus Issand saab teda kasutada.

Kui anname kogu oma elu Jumala kätte, võime uuel moel taas leida ka oma lähedased ja sõbrad, kodu ja kodumaa, saame hoolitseda oma vanemate elupäevade ja nende kristliku ärasaatmise eest. Liigselt innukate vastandiks on pikaldased, kes kuidagi ei saa oma endise eluga lõpparvet teha vaid ikka vaatavad piltlikult üle õla endise elu peale tagasi. Looja on loonud meile silmad eesoleva vaatamiseks. Sellised on ka ususilmad. Apostel ütleb: “Ma unustan kõik, mis on taga, ja sirutun eesoleva poole.” (Fl 3:13)

Evangeeliumit lugedes ja kuulates võib imestada, et Jeesuse järgijate hulk kõigest hoolimata kasvas mida lähemale ta Jeruusalemmale jõudis. Tema kutsele on inimese südames alati vastuvõtlikku pinda. Jumal on loonud meie sisse tühimiku, mida üksnes tema saab täita. See inimsüdame igatsus on nii meie kui kõigi inimeste võimalus.

Jumal, meie mõtteid ja meeli täidab käesolev oma huvide ja muredega. Me ei suuda selle kõige keskel omast jõust pidada silmas kutset Jumala kuningriiki. Aita meil mõista ja märgata, et kõik meie täna tehtud otsused kätkevad endas sellega seotud tulevikku. Luba meil näha, et sina lood uut, aita kuulda, kui meid kutsud, aita meil suunduda sinu tuleviku suunas. Seda palume Issanda Jeesuse Kristuse nimel.