Kui inimene ei usu Jumalat ega igavest elu, siis piirduvad tema plaanid üksnes nähtava maailmaga ja tema teod peegeldavad ka sellest tulenevaid valikuid. Kui me aga arvestame igavikuga, kajastuvad meie käesoleva hetke olemine ja teod otseselt ka tulevases elus. Puu kukub tavaliselt sinna, kuhu poole see on kaldu.

Kogudus ja kirik ei peaks rahulduma üksnes vastuste otsimisega kaasaja väljakutsetele, vaid esitama ka ise küsimusi. Kristlaskonna hääl peaks olema selge, ka siis kui seda kuulda ei soovita, kuna võib sisaldada ajavaimuga mitte kooskõlas olevaid seisukohti. Koguduse ülesanne on seada Kristus kõikide inimsuhete keskmesse. Inimene on rikas, kui ta elab osaduses Jumalaga ja Päästjaga ja arvestab temaga kõigis oma elu valdkondades. Jeesus ei alahinda töötegemist või ühiskondliku tegevuse tähendust. Ta julgustab nii vaeseid kui rikkaid, uskuma ainuüksi Jumalat ja elama koos nagu ühe pere liikmed.

Rikkuste ihaldamine juhib isekusest kasvavatele tegudele, Jumala armastus juhib Tema tahte kohasele teenivale elule. Selles on Kristus meie eeskujuks. Tema oli rikas, kuid Ta sai vaeseks, et meie rikkaks saaksime.

Kõigeväeline Jumal, juhi meid otsima taevaseid aardeid, mis tõeliselt rahuldavad meie hinge vajadusi. Kui sa usaldad meie kätte maist vara, ära luba meil sellesse kiinduda, vaid aita meid seda kasutama oma ligimeste heaks.