Osa kannatustest valmistab inimene ise teistele või ka iseendale. Suuremates konfliktides on kannatajateks sageli just süütud. Kannatused tulenevad ka inimese valedest valikutest ja elustiilist. Nii saadab sõnakuulmatus inimese hinge ja ihu hukatusse.

Me arvame inimestena, et Jumal kes on hea võib lubada ainult meie jaoks seda mis on kogetav heana. On selge, et kõik mis sünnib ei sünni ilma Jumala teadmata. Ka varblane ei kuku oksalt ilma tema loata.

Jumal mitte ainult ei luba kannatusi vaid ta on saanud nendest ka ise osa, seades ennast kannatava inimese kõrvale. Süütu Tall on kannatanud süüdiolevate pärast juues kannatuste ja surma karikast meie asemel.

Risti teel õpitakse jumalikku vastust kõigele hea ja halvale mida peame kohtama kas siis põhjusega või ilma. Meie isiklikul vabadusel on see piirang, et saame küll valida oma tegusid aga mitte nende tagajärgi. Hea puu kannab häid, halb puu kibedaid vilju. Kristlane ei saa teha teadlikult tegusid mille tagajärjed on halvad. Ristiinimesel on see vabadus: kuigi ta ei saa alati mõjutada seda, mis talle sünnib, aga ta saab alati mõjutada seda, mida ta teeb või suhtub sellesse, mis talle sünnib.

Iga õnnetus ja surmajuhtum mis on tulnud ootamatult või haiguse tõttu, on Jumala sõrm mis näitab ka meie suunas. Jumal võib meid kutsuda meeleparandusele meie jaoks ootamatute olukordade läbi. Kõik tuleb kasuks neile, kes Jumalat armastavad. Miski ei saa olla halb kui see päästab meie hinge. Igavene lahutatus Jumalast on halvim, mis inimest võib oodata. Surm on lõplik ja seepärast tuleb õige suund valida juba siin. Surmas liigume me selles suunas, mille poole oleme selles elus pöördunud.

Püha Jumal, sina oled õigluse ja rahu allikas. Ilma sinuta ei suuda me elada rahus ega armastuses teineteise suhtes. Kutsu meid ikka ja jälle oma koguduse osadusse, õpetaja ja kinnita meid, ning läkita meid maailma õiguse ja rahu tegijatena. Kuule meid oma Poja Jeesuse Kristuse meie Issanda pärast.