Jeesuse aegse Iisraeli põllud olid omal ajal sama kivised ja vahelduva viljakusega, nagu ka Lääne-Eesti saarte põllumaad, kus põlluharimise kõrvalt tuli igapäevast leiba teenida lisaks ka kalalkäimise ja käsitööga. Tõhusama maaharimise ja väetiste kasutamise eelsel ajal tuli palju põllutöid teha koduloomade või oma käte jõul. Tulemus sõltus nii põllumaa kvaliteedist aga ka palju valitsevatest ilmaoludest. Enne külvamist oli usklike põlluharijate puhul tavaline, et enne külvitöö algust palus külvaja külviseemne kasvamiseks põlluääres põlvitades palves Jumala õnnistust. Mereäärsetel maadel ohustavad põlde linnud ja tihedama asustusega piirkondades loovad inimesed põldudelt üle käimisega sinna kõvema pinnasega jalgradu, kus seeme ei idane. Tänapäeval armastavad põlluharijate meelehärmiks haritaval sõita ATV omanikud. Mingi osa külvitööst pudeneb paratamatult ka põlluäärtele kiviklibu või kraavipervele kus õhuke mullakiht ei luba sellel juurduda.

Jeesuse poolt jutustatud võrdpildis külvajast on külvaja Issand Jeesus ise. Sellest räägib ta otsesõnu oma jüngritele avaldades neile Jumala riigi saladusi. Tema ise on Külvaja, kes kutsub kõiki rahvaid tunnistama teda päästesõnumi toojana. Koos tema õnnistusega võib ka kivisem põllumaa kanda sajakordset saaki.

 Palve:

Kõigeväeline Jumal,
me täname Sind, et Sa külvad meisse oma sõna seemet.

Sina oled läkitanud meid ustavalt sinu sõna külvama.
Aita meil seda rõõmuga vastu võtta ja usaldust, et sina kingid sellele kasvamist
ka kivisemal pinnasel. Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.