Pühapäeva ladinakeelne nimi Esto mihi lähtub psalmist Ps 31:3b ole mulle kaitsjaks kaljuks, mäelinnuse hooneks mu päästmiseks! Meie kirikukalendris kannab see paastuaja eelse pühapäeva nimetust.


Kristlik kirik on kasutanud psalmi 31 õhtupalve osana juba alates algkoguduse päevadest. Selle psalmi sõnadele on andnud Issand ise erilise tähenduse kui ta kasutas neid ristile ülendatuna oma viimaste sõnade hulgas. Sinu kätte ma usaldan oma vaimu!

Jeesuse, aga ka meie endi  elu ja tegevus jõuab mingil hetkel punkti kus peame langetama enda jaoks otsuse millist teed me valime? Jeesuse puhul langeb valik teekonnale mis viib teda üles Jeruusalemma, vastu kannatusele ja surmale. Teadmine eesootavast kannatusest ei takista meie päästjal tegemaks head. Me võime endilt küsida mis teeb ühe või teise teekonna meie jaoks eriliseks ka juhul kui sama teed on käidud elu jooksul palju kordi? Küllap peame tunnistama, et ka tuttav a teekonna läbimine ei ole kunagi eelmisega sarnane kuna ümbritsevad olud ja teelolijad ise on jätkuvas muutuses. Meie tee muutub tähendusrikkaks alates hetkest, mil me hüüame Issandat appi ja palume, et tema käiks meie eel.

Inimliku loomuse poolest on meile omane valida oma teed ja olla ise teistel teejuhiks. Jeesus kutsub oma järelkäijaid olema pigem teiste teenijad ja see, kes tahab olla esimene, olgu kõigi sulane (Mk 10:44).

Nii peab eeskäija olema valmis kandma vastutust ja ohu korral võtma katsumused ja ohud ennekõike enda peale. Jeesuse puhul võidab armas­tus end ohverdades ja alandades kuni ristisurmani.

 

Issand Jeesus Kristus,
Sina oled oma elu ohverdanud,
aga meie soovime oma elust kinni hoida ja end säästa.
Me palume, võta meid kaasa oma teele, ava meie silmad nägema kuidas sa oled kannatanud meie ja kogu maailma pärast.

Aita meil salata oma mina kui oleme käimas sinu poolt näidatud teed
Jeesuse Kristuse, Sinu Poja, meie Issanda läbi.