Vana lepingu isikutest on Johannes üks tuntumaid peamiselt põhjusel et erinevalt varem tegutsenud prohvetitest, kellele sai osaks kuulutus Jumala Messia saabumisest ja kes sellest ka ennustasid, oli Johannes see, kes tulija endaga vahetult kokku puutus ja tema oli valitud Talle teed valmistama.

Omakorda meie asume Johannesega võrreldes paremas olukorras, kuna uue lepingu kohaselt on ka kõige väikseim suurem kui Johannes kuina meie olema saanud osa Jeesuse lepitavast ohvrist ehk lunastavast surmast. Johannes näitas oma kaasaegsetele Jumala Talle poole öeldes: „Vaata, see on Jumala Tall, kes kannab ära maailma patu.” (Jh 1:29)

Johannese ristimine oli samuti ettevalmistavaks meeleparandusristimiseks Kristuse ristimisele kui ta ütles, et mina ristin teid veega kui tema ristib teid Püha Vaimu ja tulega.

Johannese sõnad enda kohta, kellest suuremat Jeesuse sõnul naisest sündinute seast tõusnud ei ole, tunnistavad ka tema enda kohta. Kui Jeesus on Messias – veelgi enam, kui Ta on Issand –, ja Ristija Johannes on, nagu Jeesus ütleb, prohveti poolt ette kuulutatud käskjalg, Eelija sarnane, siis see tähendab, et Johannesel on täita ülimalt oluline roll lunastusloos – olla Issanda teevalmistaja, olla viimane kinnitus ja tunnistus, et ammu tõotatud ja oodatu aeg, Issanda päev, lunastuse tund on kätte jõudnud.

Vaatamata Euroopas käivale sõjale valmistavad inimesed ka jõulupühadeks, mis sellel aastal on avalikele sündmustele kokku toonud arvatavalt rohkem inimesi kui varasematel aastatel. Seda ei ole mõjutanud ainult koroona aastate piirangute kaotamine, vaid inimestel on ilmselt sisemine soov ja vajaduse kogeda negatiivsete uudiste kõrval ka midagi positiivset. Tihti piirdub see meie emotsioonide tasandiga kui osalema kontsetitel, laste või heategevuslikel sündmustel. Piltlikult on meie tähelepanu suunatud kingitustele, aga mitte niivõrd kingi tegijale ja tema motiividele endast anda.

Jeesus ütleb, et Ristija Johannese päevist tänini rünnatakse taevariiki ja ründajad kisuvad selle endale. See tähendab, et evangeelium ise on sedavõrd suur aare, et inimene on valmis tegema ükskõik mida selleks, et saada sellest osa. Jeesuse kohaselt ka tema sõna kuulutajad otsekui keelitavad inimesi sisse minema. Millegipärast aga tundub mulle, et oleme väga sarnased inimestele keda Jeesus toob näiteks oma tähendamissõnas taevasest pidusöömaajast.

Jumal on nagu isand kes tegi suure pidusöögi ja kutsus paljusid. ”Ja pidusöögi alates läkitas ta oma sulase kutsutuile ütlema: Tulge, sest kõik on juba valmis! Aga nemad kõik hakkasid nagu ühest suust vabandama. Esimene ütles talle: Ma olen ostnud põllu ja pean tingimata minema seda vaatama, ma palun sind, vabanda mind! Ja teine ütles: Ma olen ostnud viis paari härgi ja lähen neid proovima, ma palun sind, vabanda mind! Ja veel teine ütles: Ma olen äsja võtnud naise ja seepärast ma ei saa tulla. Ja sulane tuli tagasi ja teatas seda oma isandale. Siis kojaisand vihastas ja ütles oma sulasele: Mine kohe välja linna tänavatele ja teedele ja too siia vaeseid ja küürakaid ja pimedaid ja jalutuid! Ja sulane ütles: Isand, nõnda nagu sa käskisid, on tehtud, aga veel on ruumi. Ja isand ütles sulasele: Mine välja teedele ja aedade äärde ja keelita rahvast sisse astuma, et minu koda saaks täis!” (Lk 14: 15-24)

Oma ühiskonnale suunatud advendikõnes tõdes peapiiskop Urmas Viima: „Üldiselt oleme Eestis seisukohal, et me elame kristlikus kultuuriruumis. Värsked rahvaloenduse tulemused võiksid aga anda aluse arvata, et tänapäevase Eesti kultuurikeskkond moodustub juba mingitest muudest komponentidest kui kristlus. 2021. aasta rahvaloenduse andmete kohaselt ei pea Eesti täisealistest elanikest ühtegi usku omaks tervelt 58% rahvast. Usuga seotud küsimusele ei soovinud rahvaloendusel vastata täiendavalt 13% inimestest. See tähendab, et 71% eestimaalastest ei pea ühtegi usku nii oluliseks, et mõnda neist rahvaloendusel kõige südamelähedasemana nimetada.

Nõnda tõstatub küsimus, kas iga-aastane advendiküünalde süütamine omavalitsusjuhtide eestvõttel ja suurte rahvahulkade rõõmuks kõikjal üle Eesti vastab tegelikult rahva kultuurilistele ootustele. Lisaks on advendiaja tähistamine veel ju ka läänekristlik tava. 2021. aasta rahvaloenduse tulemused kinnitavad aga, et Eestis on rohkem idakristlastest ortodoksse ehk õigeusklikke, kes advendiaja saabumist üldse ei tähista ning jõulegi pühitsevad suurem osa neist vana kalendri järgi alles uue kalendriaasta alguses. Selles kontekstis on arusaamatu, miks vana kalendri järgi tähistatavad jõulud ei ole leidnud kohta meie riiklikus tähtpäevade kalendris või miks me üldse enam tähistame riigipühadena jõululaupäeva, esimest ja teist jõulupüha, Suurt Reedet, esimest ülestõusmispüha ja esimest nelipüha. Kõik need pühad meie riigipühade loendis on kaotamas mõtet, kui me koolis nende pühade kristliku päritolu selgitamiseks ja oma kultuuri kinnistamiseks ühtegi õppetundi ei kasuta.“

Inimesed riik ja omavalitsused soovivad küll elada kristliku kultuuri kontekstis kuid ei soovi seda ise tunnistada ega seda oma tegudega toetada, sest kuidas muidu selgitada otsitud vabandusi, et mitte kuulda Kristuse evangeeliumi. Kui see on nii, siis on see iga inimese ja laiemalt ühiskonna valik millel on konkreetsed tulemused. Jeesuse hülgamisest Jeruusalemmas aastal 33 kuini Jeruusalemma linna vallutamiseni Roomaste poolt ja templi hävitamiseni aastal kulus 37 aastat mis on enam-vähem üks sugupõlv. Pärast 1990 aastate alguse suurele kirikus käimise buumile on järgnenud inimese huvi langus vaimulike teemade vastu, ning kasvanud kõikide muude põnevate õpetuste  ja esoteeriliste praktikate vastu. Vabas eestuis on kasvanud põlvkond kes on täna 31 aastased. Kas nemad on kuulnud evangeeliumi ja kas meie oleme seda neile kuulutanud, või oleme pigem selle ise unustanud? Sel juhul ja eriti maailmas toimuvate sündmuste taustal on meil põhjust peeglisse vaadata ja meelt parandada.

Millegipärast on ainuüksi Saare maakonnas alaealiste kuritegudest enam kui pooled onud kehalised väärkohtlemised. Kolmandiku on aga moodustanud varavastased kuriteod. Üle poole alaealiste õigusrikkumistest pandi toime 14-17 aastate noorte poolt mis on just see iga kus meie naabermaades Soomes Rootsis käivad noored leeris ja seda soodustavad nii vanemad kui ühiskond.

Mõned inimesed arvavad, et lastele ja nooretel õpetada 10 käsku ja muid Jumala seadusi koolis oleks vähem vaimse tervise probleeme ja muid muresid. See mida me näeme laste ja noorte puhul on selgelt selle tegemata töö vili mida keegi ei julge või osaks tunnistada..

Käsud, keelud või seadused võivad hoida mingeid protsesse kontrolli all kuid need ei paku lahendusi. Samas on vabastavad evangeeliumi võimatu vastu võtta pelgalt oma mõistusega vaid seda saab võtt vastu üksnes usus kuulmise kaud Usk tuleb kuuldust ja kuuldu evangeeliumi kaudu mis vabastab inimese tema ebausust ja eksi rännakutest.

Jeesus kastab oma aja inimesi kujutades näidet turul mängivatest lastest, kes matkivad elukutselisi pillimängijaid ja lauljaid. Inimesed on sageli nagu need lapsed. Üsna pea väsivad nad oma mängust, et otsida taas uut meelelahutust. Kui apostel Paulus satub ta Ateenasse ärritus ta vaimus, nähes linna ebajumalakujusid täis olevat. Kuu ta siis viikase kohta kus ateenlased aega viidavad ütleb ta , et kõigil ateenlastel ja seal elavatel muulastel ei olnud ju muuks aega, kui vaid rääkida ja kuulata midagi uut. (Ap 17:21).

See väga tuttav kogemus mida võib ka vabalt üle kanda meie ühiskonda kus inimesed innustuvad kergesti igast uuest õpetusest omamata selle kohta sügavamat tunnetust ja unustades ära omaenda kultuuri ja juured, rääkimata kristliku kultuuri ilmingud. Nii näen iga päev, et ka vanemad kes on küll ise kristlased ei ole andnud edasi oma kristlikku usku lastele jätte neid suunamata ja julgustamata jumalakartuses ja kristlikus osaduses. Selle tulemusena kasvavad üha uued põlvkonnad, lahus Jumala tundmisest.

Kui siis noortel inimestele tekivad vaimsed probleemid ärevuse või meeleoluhäiretega ei oska nad leida abi Jumala otsimisest pöördutakse idamaiste praktikate poole kuna need on lihtsamini kättesaadavamad kui tavameditsiini teenused. Nii tunnistas noor naine kohalikus ajalehes ajakirjanikule, et tema on saanud oma ärevushäirete abil reiki abiga mis on jaapanlase Mikao Usui poolt 20 sajandi algul välja töötatud vaimne tehnika, mis selle kasutajate väitel aitab parandada inimese vaimset ja füüsilist seisundit nn energia(te)ga manipuleerimise abil käte peale panemise teel. Usui kinnitusel oli ta ravivõime saanud Kurama mäel mediteerides. Arvatakse ka, et ta taas avastas reiki vanu sanskritikeelseid tekste uurides. Olemuslikult on tegemist ühe hinduismi vormidest nii nagu seda on ka jooga. Kui me laseme inimestel endale käsi peale panna ja anname end võõraste vaimude meelevalla alla seob see inimest Jumalale võõraste vaimudega mis viib meid eemale elavast Jumalast ja seega elu lättest ja allikast rahuldudes inimeste poolt pakutavate aseainetega mis ei täida meie hinge ega aita meie probleeme lahendada.

Usk Jumalasse ja selle praktiseerimine võib tunduda keeruline ja palju lihtsam on võtta ja hakata kasutama mingeid muid praktikaid. Ka Johannese ja Jeesuse sõnumid tunduvad esmapilgul vastandlikud. Tegelikkuses esindavad nad Jumala sõna kahte kokku kuuluvat külge ehk seadust ja evangeeliumi. Johannese seadusest tulenev karm kuulutus võis solvata endast heal arvamusel olevaid inimesi kuna veel täiuslikum seaduse sätete täitmine ehk mingite õpetuslike nõuete täitmine ei too samuti lahendust meie põhiprobleemile mis on Jumalast taganenud loomus mida püütake kompenseerida mingi pideva tegevuse otsimise millest inimesed püüavad leida rahuldust.

Johannes esindab asketismi mis vastandab end heale elule ja väljapeetud elulaadile. Kui tuleb Jeesus toob tema Jumala kaskude täitmisesse inimliku poole ehk tõelise pulmakoja rõõmu ja meeleolu, aga inimesed ei saa osa ka sellest kuna selle eelduseks on meeleparandus.

Ometi on nii ühe kui teisel meiegi elus mõte ja eesmärk. Johannes oli sündinud ja elas selleks, et anda kõrbes kõlava hüüdja häälena tunnistust Issanda saabumisest ning Talle teed valmistada. Issand on tulnud ja meid lunastanud, ning nagu Ristija Johannes, nii võime meiegi sellest tunnistust anda selleks, et meie kõrval elavad inimesed võiksid tulla meeleparandusele ja usule ning pärida seeläbi igavese elu meie Issandas ja Õnnistegijas Jeesuses Kristuses.