Saarte praostkonna sinod volitas praostkonna elu suunama senised juhid ja praostkonna nõukogu. Revidendina jätkab Thea Raik.

Saarte praostkonna 2022 aasta sõnaline aruanne.

Luterlik kirik Eestis tegutseb ilmalikustunud ühiskonnas, kus kirikusse kuuluvate inimeste hulk on umbes 10% elanikkonnast. Rahvaloenduse statistilistest andmetest lähtub, et kristlust omaks pidavate inimeste arv Eestis on 26,5%
See seab kiriku ja selle töötegijad mitmete väljakutsete ette. Arvamusküsitluste alusel on kiriku liikmeskond vähenemas loomulikult teel, ehk surma läbi lahkuvate vanemate põlvkondade asemel ei tule juurde piisavalt noori. Seega omab laste ja noortetöö kirikus eluliselt olulist tähendust, milles on samaaegselt nii riskid kui võimalused.

Laste pühapäevakooli töö toimus üle Eesti iganädalaselt. vaid 20 koguduses, millest Saarte praostkonna kogudustes neljandikus ehk viies koguduses. Igal nädalal kogunevad noored koguduse juures üksnes 4 koguduses. Olgu öeldud, et muu regulaarsusega kohtumised toimuvad nii laste kui noorteöös siiski palju enamates kohtades.
Ometi, ristitakse juba täna täiskasvanuid mõnes praostkonnas rohkem kui lapsi. Nii oli see eelmisel aastal Ida Harju, Lääne, Lääne-Harjus aga trendi kinnitavad rahvarohked piirkonnas nagu Tallinn ja Tartu. Kuigi saartel oli laste ristimisi veel täiskasvanutest rohkem, on kogu kirikus arvud võrdsustunud ehk lapsi ristiti kirikus kokku 522 ja täiskasvanuid 526. Ristitute koguarvult oli Saarte praostkond eelmisel aastal 72 ristituga Tallinna, Tartu, Võru ja Lääne -Harju järel praostkondadest viiendal kohal.

Evangeelium, mida kirik peab kuulutama, on sõnum päästjast kuningast, tema sündimisest, elust, surmast ja ülestõusmisest, et ta nüüd valitseb ajas ja ruumis, ning kellele kogu loodu peab alistuma.

Enamik ristitud inimestest ja armsast Eesti rahvast ei mõista, mida Jumal neilt ootab. Ristitud inimesed ei tea, et neil on ülesanne ja annid selle ülesande täitmiseks ning see on midagi, mida me peame muutma. Kirikuõpetajate ja teiste juhtide võimalus ning vastutus on minna inimeste juurde.  

Kuna Valjala koguduses ei toimunud enam klassikaline pühapäevakool, otsustas kogudus minna ise laste juurde. Sihtgrupiks valiti lasteaia kõige vanem rühm, kus lapsi vanuses 5 – 6 eluaastat. Programm kestab sagedusega kord kuus mihklipäevast nelipühani. Eesmärgiks selgitada kirikpühade sisu ja olemust. Nii saigi pakuti kohalikule lasteaiale välja mõte, millest viimane meelsasti ka kohe kinni haaras.
Rühmas, kus kogudus kohalikus lasteaias tööd tehakse, on kokku 20 last.

Kihelkonna ja Mustjala kogudustes peetakse pühapevakooli tunde Lümanda ja Mustjala koolides, kus seda käsitletakse ringitööna ja kus osaleb kümneid lapsi. Lisaks on Kihelkonna kogudus pälvinud kohalike perede usalduse juulis Taritus peetava kristlik lastelaagri korraldamisel.

Leerikursustele on osalejaid üha raskem saada, kuna kirik võistleb paljude inimeste vaba aega sisustavate ettevõtmistega. Eriti puudutab see koolinoori. Üha rohkem tundub, et laste- ja noorte kristliku kultuuriruumi juurde suunamise kõige jätkusuutlikkumaks vahendiks on luua kristlik lasteaed või erakool, kus nii konfessionaalse usuõpetuse tunnid kui kooli ja kirikuaastaga seotud sündmused on koolipäeva loomulik osa. Täiskasvanute maailmas konkureerivad kogudused oma sõnumitega nii vaba aega sisustavate huvitegevuste, kui erinevate esoteeriliste seotud praktikatega, mille reklaam on kiriku kuulutusest rohkem nähtav ja kättesaadav, kuna selle levitamisel kasutatakse äridele omaseid kampaaniad, mis püüavad omal kombel pakkuda vastuseid inimeste küsimustele.

Kogudused ei tee otseselt inimesi kirikuga liituma kutsudes kehvemat tööd, kuid kiriku sõnum ei jõua lihtsalt meediamaastiku killustatuse tõttu enam sihtrühmadeni. Kui jätta kõrvele kirikukoolide mõju on tavalisel koguduse vaimulikul keeruline jõuda oma piirkonna kooliõpilasteni moel, mis motiveeriks noori kogudustega liituma. See peegeldub ka arvudes kus 848 kõigist kiriku leerikäinutest on vaid kolmandik ehk 215 kuni 18 aastast noort. Üllataval kombel oli Saarte praostkond oma 75 leeritatuga 12 praostkonnast Tallinna, Tartu ja Lääne-Harju järel eespoolt neljandal kohal.

Kui Eestis räägitakse usust, siis arvatakse, et räägitakse institutsioonist ja sinna kuulumisest, mida kogetakse pigem negatiivsena, kuna inimesed ei soovi end siduda institutsiooniga. Inimesed valivad endale pigem ise usuga seotud komponente, nagu poes valitakse toiduaineid, et siis nendest endale midagi enda maitse järgi valmistada. Kogudustega liitujate hulgas võib samaaegselt olla nii alla 18 aastasi noori kui ka üle 70 aastasi inimesi.

Seda valdkonda Eestis uurinud vaimulik Annely Neame sõnul kipub olema nii, et inimene ei mäleta juba paari kuu möödudes, et temast läbi ristimise ja leeriõnnistamise koguduse täieõiguslik liige sai või, et Jumal temalt nüüd midagi ootab. Usku peetakse vaikimisi inimese privaattsooni kuuluvaks vajaduseks või valikuks. Nii on meie väljakutseks, kuidas julgustada inimesi oma usku tunnistama ja leidma soovi korral koguduse juures temale sobivat vormi oma usku praktiseerida ja varustada teda selliste vaimulike tööriistadega, millega ta saaks hakkama ka iseseisvalt, kui tal ei ole võimalik olla koguduse osaduses., et leeris käinud inimesed oma usust Jumalasse rääkima ei õpi ja ise Piiblit lugeda ei oska.

Kristlikus mõttes on kõik ristitud inimesed Kristuse ihu, tema kogudus. Ristimise kaudu on inimesed Jumala omad, kuid nad jäävad võimeliseks valima elu teed või surma teed. See tähendab, et igal ristitud inimesel on Jumalaga leping oma elu ja andidega teda teenida. Seda on tal vaja uskuda, kogeda, lepingu täitmist õppida ja harjutada – mitte ainult sellest jutlusi või mõtisklusi kuulata.

Kogudused peaksid aitama inimestel vastata küsimustele mis on usk? Kuidas Püha Vaim meid juhib ja õpetab? Mida tähendab Jeesuse kutsele vastamine? Mis on minu roll kirikus?

Ilmselt tuleb meil revideerida arvamust, nagu oleks inimestele kirikus käimine ainus lahendus koguduse osaduses elamiseks. Anonüümsed kirikupingis istujad, ükskõik kui heade kavatsustega nad on, ei saa üksinda jäädes levitada Jumala evangeeliumi teisi inimesi puudutaval moel. Et evangeelium leviks, peab see kuulutaja elus toimima koos teiste inimestega. Seda muutust me tajume koguduse osadusena

Kui me ei saa hetkel kirikus keskenduda kvantiteedile, võiksime rohke pöörata tähelepanu kvaliteedile ja seda ennekõike tulevaste koguduse liikmeid silmas pidades leerikooli metoodikale. Erinevates vanustes leerilastele on võimalik juba leerikursuse ajal jagada erinevaid ülesandeid ja kaasata neid kursuse ajal aktiivselt koguduse elust osa võtma. See võiks motiveerida ka vaimulikke otsima koos uute liitujatega neile ainuomaseid ande ja võimalusi kus nad saavad kaasa teenida ja vaimuliku juhendamisel olla oma usutee alguses kasvada.

Lisaks pühapäevastele jumalateenistustele on üheks selliseks võimaluseks koguduse väikerühmad, mis võivad aktiivsemate koguduse liikmete abil tegutseda ka koguduse liikmete kodudes. Loomulikult vajavad sellised vabatahtlikud vaimuliku tuge ja juhendamist, aga see aitab vaimuliku koormust vähendada ja samas kristliku sõnumi kuulutust laiendada inimeste igapäevaelu olukordadesse. Hetkel on valdavat inimeste arusaam, et koguduse elu toimib vaid kiriku ja koguduse ruumide seinte vahel.

Vabariigi valitsuse hoog kehtestada sooneutraalset abielu on nii suur, et täpselt nädala eest kiideti valitsuse e-istungil heaks perekonnaseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu ja saadeti arutamiseks riigikogule. Õnneks on ühiskonnas neidki, kes valitsuse rahvast ja kogu ühiskonda lõhestavat suunda õigeks ei pea. Kiriku ülesanne on jääda oma senise õpetuse juurde kuid pöörata ka suuremat tähelepanu kristliku pere ja abielu aluste õpetamisele seoses laulatatavate paaridega. Praostkonnas oleme seda praktiseerinud kord aastas septembris koostöös Triin Simsoniga seminari „Paarisuhte ehituskivid“ korraldamisega laulatatud paaridele. Kui EELK-s laulatati 2022 aastal kokku 228 paari (registreeriti 148), siis Saarte praostkonnas oli neid 26. Ligi 10 aastat on kirik koostöös varasemalt maavalitsuse ja nüüdse Saaremaa vallaga briljant- ja kuldpulmapaaride õnnitlemistseremoonia Laurentiuse kirikus, millele on järgnenud pidulik kohvilaud Kultuurivara saalis.

Inimese elukaare erinevate sündmuste nagu ristimise, leeritamine. Laulatus või matus võib kaasneda ka võimalusel kodukülastus mis on tavaliselt mõlemale osapoolele oluline ning loob inimesele lähedasema kontakti nii koguduse kui vaimulikuga. Kuigi kodukülastuste arv on praostkonna kogudustes koroona aastate järel vähenenuid on praostkonna 669 külastust jätkuvalt kiriku piirkondadest suurim.

Üks näitaja millega saarte praostkond eristub teistest on Hingehoidlike vestluste arv hoolekandeasutustes mida Kuressaare piirkonnas on peetud kokku 1605 ja Kärdla koguduses 520 korral. Koos teiste kogudustega teeb see kokku 2165 vestlust. Selle numbri taga on ennekõike meie hingehoidjate töö Kärdla, Kuressaare haigla, ja Südamekodu ja  Saaremaa Valsi hooldekodudes. Küllap tehakse samaväärset ja veelgi suuremat tööd ka teistes linnades kuid mingil põhjusel ei kajastu see koguduste aruannetes ilmselt põhjusel, et suuremates linnades kajastab üks kogudus üksnes enda töötegijate andmeid. Samas ei peegeldu EELK aruandkuses teiste konfessioonide analoogne töö, aga Kuressaares on olukord, kus kõik hingehoidjad on ühtlasi EELK töötegijad ja edastavad oma andmed ka piirkonna kogudusele.

Matusetalituste arvult on saarte praostkond Tartu, Tallinna ja Võru järel 281 matusega neljandal kohal. Saaremaa eristub nii praostkonnas kui laiemalt teistest piirkondadest selle poolest, et enamiku siinseid matusetalitusi peetakse vaimulike poolt, kellest enamuses on EELK teenistuses. Koguduste vaates jagab Kuressaares peetud 132 matusega Tallinna Jaani kogudusega selles loetelus Tartu Pauluse kogudusega talituste arvus koguni teist kohta. samas tuleb tunnistada, et Kuressaare koguduse juures peavad keskse asukoha tõttu talitusi, lisaks oma koguduse vaimulikele, ka teised praostkonna vaimulikud.

Vaatamata liikmeannetajate arvu üldisele langusele püsib Saarte praostkonna annetajate arv teiste praostkondadega võrdluses Tallinna, Tartu, Viljandi ja Võru järel 1803 annetajaliikmega viiendal kohal. Üksnes neljas praostkonna 20 kogudusest on annetajaid kas sada või enam. Liikmete arv kokku oli eelmisel aastal 8770. Annetajate arv on langenud aasta taguse ajaga võrreldes 78 ja kõigi liikmete arv 38 inimese võrra. Nii oleme aastaga kaotanud liikmeannetajaid ligikaudu Kärla koguduse toetajaliikmete arvul. Arvestades elanikkonna vananemist ja väljarännet suuremetesse keskustesse on see areng inimlikult mõistetav kuid rõhutab veelkord kiriku ja iga kristlase ülesannet kuulutada evangeeliumi Jumala valitsusväest kõikidele inimestele.

Mõnikord peegeldavad numbrid ka tehnilisi probleeme või takistusi mis ilmnesid eelmise aastal lõpus ja millest oma aruandes kirjutas teiste hulgas Triin Simson: „Swedbank ei aktsepteerinud enam koguduse nimes lühendit EELK. Tublid püsivad liikmeannetajad võtsid kogudusega ühendust, et kuidas annetus teha, aga pole teada kui paljud selle muudatuse tõttu annetuse tegemisest loobusid.“ Selleks, et endist olukorda taastada pidi kogudus tegema pangale avalduse kuid see jõustus alles pärast jõulupühasid kui inimesed olid harjunud oma annetusi tegema. Seetõttu on oluline teha annetamine inimestele võimalikult lihtsaks, ning me võiksime seda inimestele sobival viisil ka meelde tuletada nii nagu seda tehakse mitmetes kogudustest pühadekaartide või kalendrite saatmise näol. Eelmisel aastal andis praostkond välja esmakordselt ühise seinakalendri mille koostas Rene Reinsoo ja mis osutus üle ootuste populaarseks.

Eelmisel aastal sai jätkuda kavandatud mahus praostkoona ja Saaremaa valla koostöö, mis on alanud aastal suures osas langenud eelarvekärbete alla. Säilitatud on vähim, ehk projektide omaosaluse kaasrahastuse valmisolek 90% ulatuses. Loodetavasti taastab vald senised toetused järgmise aasta eelarves, kuid jätkusuutlikumat lahendust ootavad koostööd riigi ja KOV-ga nii kohalikud elanikud kui külalised, mis puudutab vanade kirikute ja pastoraatide taastamise ja kasutamise küsimusi.

Igat inimest kutsub Jumal isiklikult ja nimepidi ennast järgima. Sellel teekonnal oleme üheskoos paljude inimestega. Igaühel on midagi, mida teistel ei ole, igaüks on eriline ja vajalik liige Kristuse ihus. Need, kes seda juba teavad, on kohustatud teisi aitama ning juhendama oma ande leidma ja kasutama. Need annid on koguduse jaoks eluliselt vajalikud evangeeliumi jagamiseks nendega, kes seda veel ei ole kuulnud ega kogenud.

Meie ootus on või peaks olema, et iga inimene kuuleks, mõistaks ja vastaks Jeesuse kutsele: sina tule ja järgi mind! Ja siis läkitaks need, keda Jumal selleks tööks vajalike andidega varustab, kuulutama rõõmusõnumit Jumala vägevast võimust kõikidele, kellel on murtud süda.