Sinu Kuningas tuleb kirkuses - Tõstke oma pea ja vaadake üles, sest teie lunastus läheneb! Lk 21:28
Eelmisel nädalal toimus kirikus kontsert, kus klassikalise muusika kava esitanud noortel kui juba tuntud muusikutel oli kasutada mitme sajandi vanused kõige tuntumate pillimeistrite poolt valmistatud instrumendid. Nendega reisimine ja kauni muusika esitamine eeldab mitte üksnes head tehnilist mänguoskust, usaldusväärseid mängijaid, ning väga hinnaliste pillide kindlustusi, vaid ka ruumidel esitatud temperatuuritingimusi, mis eeldas Kuressaare kiriku senisele sisetemperatuurile veel mitme soojakraadi lisamist.
Esimesed katsed ruumis soojakraade tõsta, langesid küll kokku parajate talviste külmakraadide ja õues puhuva tuulega, kuid teoreetiliselt pidanuks temperatuur alluma regulaatori näidule. Vaatamata selle tõstmisele, püsisid soojakraadid kirikus paigal. Kui kontserdi alguseni oli jäänud aega paar päeva, tuli võtta asi lähemale uurimisele, mille esmaseks tulemuseks oli üllatav tõdemus, et pool kiriku põrandast on soe ja pool külm, nii et soe pool ei saagi tervet suur ruumi soojemaks kütta. Lähemal uurimisel selgus järgmine üllatav tõsiasi, et põranda alla paigutatud kaugküttepoole põranda elektriühendused olid enne kütte sisselülitamist jäänud mingil arusaamatul põhjusel lõpetamata mis tähendas kokkuvõttes tõdemust, et kirikut on kõikidel remondijärgsetel aastatel köetud vaid poole põranda võimsusega. See tähendab ühelt poolt seda, et ka senised kiriku küttearved on seni olnud poole väiksemad võimalikust kuid samas poole kiriku tagumises osas on olnud ilmselt palju jahedam kui esimeses.
Näiteks toodud kontserdi päevaks sai kirikut esimest korda kütta planeeritud võimusega, aga see näide toob esile mõne tänase päevateemaga seotud paralleeli.
Selleks, et teha midagi hästi harjutavad muusikud tunde ja päevi sageli ka oma tervise hinnaga ja nende kasutada olevate instrumentide omanikud teevad kõik selleks, et kordumatuid pille kaitsta kuid samas hoida neid heade mängite poolt kasutuses, kuna üksnes nii säilitavad nad oma küla ja väärtuse.
Me näeme vaeva asjadega mis on meile olulised, aga kui oluline on meile meie usk ja selle jagamine oma kaaskristlastega? Keegi ei arva, et hea muusik võiks harjutada oma pilli paar korda aastas või parimal juhul paar tundi nädalas. Miks peaks aga oma vaimuliku elu arendamisel piisama paarist korras aastas või parimal juhul paarist tunnist nädalas koguduses käimisest? Loomulikult sellest ei piisa kuna sellega tuleb meil endil tegelda iga päeval. Lugeda, palvetada, mõelda, kuulatada, jagada, õppida ka pidada osadust.
Meie vaim hing ja ihu on Jumalale nagu kallihinnaline instrument, mille omandamise eest on ta maksnud kujuteldamatu hinna ning ta soovib, et me oskaksime seda ka ise hinnata ja väljendaksime seda igal päeval oma eluga.
Teine võrdlus puudutab pooleldi köetavad kirikut mis tuletab meile meelde, et inimese elu ei ole täielik, kui ta ei ole teadlik oma surematust hingest ja Jumala plaanist tema elule. Me võie aastaid elada ja olla oma eluga rahul, kuid samas on nagu midagi puudu, me ei tea mida oma eluga peale hakata ja mis on meie elu eesmärgiks? Me ei aimagi, et suur osa meile Looja poolt antud armuandidest on kasutamata seni, kuni me ole oma olukorda märganud ja muutust igatsenud.
Kolmas näide on seotud selle hetkega, kui meie elus jõuab kätte mingi ootamatu sündmus või olukord, mis sunnib meid tegustema, lahendust otsima. Selleks võib olla milline tahes olukord või sündmus kuid see saab meie elus täiesti uue olukorra ja eesmärgi esilekutsujaks.
Me teame, et Jumal ei jäänud kõrgeks ega kaugeks, vaid sai inimeseks, üheks meie hulgast, ning et Ta on meid lunastanud ennastandva ohvrisurmaga ja enda püha verega. Tema, meie Issand ja Lunastaja Jeesus Kristus, on esimene ja viimane, algus ja ots. Ta oli surnud, ning ennäe, Ta elab igavesest ajast igavesti ning Tema käes on surma ja surmavalla võtmed. Nii ütleb Ta meilegi: «Ärge värisege ja ärge kartke!», ning kutsub meid olema Tema armastuse ja pääste tunnistajad.