Olukorras, kus erinevad kogudused suhtlesid enne oma kohaliku omavalitsusega, tekkis varasemast suurem vajadust koostööks suurvalla kui erinevatesse kirikutesse kuuluvate koguduste vahel. Saaremaal toimivad koguduste endi algatusel juba pikki aastaid paar korda aastas toimuvad ühised kohtumised ja tihedamalt Kuressaare piirkonna koguduste juhtide nõupidamised.

Siinkohal tuleb rõhutada, et kõik kogudused saavad iseseisvalt rohkem või vähem hakkama oma koguduse sisulise töö ja töötegijate tasustamisega. Ühegi koguduse vaimulikud riigilt või kohalikult omavalitsuselt palka ei saa. Küll aga võivad kogudused pakkuda omavalistusele nende tegevusest tulenevaid teenuseid, kultuuri, hariduse, sotsiaalvaldkonna, majutuse ja koolituse valdkondades. Samuti on vältimatu koostöö kultuuri ja riikliku muinsuskaitse all olevete hoonete ja nendes sisalduvate kunstiväärtuste hoidmisel ja haldamisel. Viimasel juhul on omavalistuse ja riigiga enim kokkupuutepunkte nendel kirikutel, kelle hallata on muinsuskaitse all olevaid varasid.

Koguduste üheks investeeringumahukamaks ülesandeks on kõrge turismiväärtusega ajaloolisi kirikute ja nende ümbruste hooldamine ja säilitamine tulevastele põlvedele. Kirikud on tunnustatud turismiobjektid ja avatud kõigile „Teeliste kiriku“ projekti raames ka väljaspool kirikus teostatavat põhitegevust. Lisaks on kirikud avatud ja armastatud kontserdipaigad. Ühinenud omavalitsuses kannavad kogudused piirkondlikku (kihelkondlikku) identiteeti ja aitavad oma tegevusega vältida ääremaastumist. Valla huvides on toetada kodanikulagatust ning suurematest keskustest kaugemal tegutsevaid ühendusi. Kogudustel on kanda oluline roll kodanikuühiskonna võrgustiku arendamisel.

Ühinenud Saaremaa vallas on koostöös vallavalitsusega saavutatud mõistlik tasakaal ja koostöö muinsuskaitsealuste sakraalhoonete haldamise kitsaskohtade lahendamisel mis jagunevad peamiseks kahe toetusmeetme vahel. Esimene, ehk valla eelarves mõneti eksitava nimetuse all „tegevustoetus“ ei puuduta koguduse sisulise töö toetamist, vaid muinsuskaitse all olevete hoonete ja nendes olevate varade jooksvat hooldamist ja avatuna hoidmist. Selle toetuse suurus on olnud valla eelarves kokku kuni 38 000 euri.

Teine ja mahukam meede puudutab peamiselt muinsuskaitsealuste hoonete remondi kaasrahastamist 160 000 euro ulatuses. Otsuseid eraldiste kohta teeb valla komisjon, kuhu on kaasatud muinsuskaitse esindajad. Selle toetuse abil on suudetud tagada ka muinsuskaitseameti poolt toetust leidnud renoveerimistööde, hoone omaniku ehk koguduste poolse omaosaluse. Mõlema meetme rahastus on olemas ka valla 2022 aasta eelarve kavas.

Kahjuks ei ole koostöös vallaga viimasetel aastatel teostunud suuremate restaureerimis tervikprojektide rahastamine riigieelarvest aga eeldame, et vald aitaks tulevikus pidada läbirääkimisi muinsuskaitseliste, pääste- ja tuleohutusnõuete täitmiseks.

Sarnaselt küla seltside ja teiste MTÜ- dega peaks vald tagama ka muinsuskaitse alla mittekuuluvate kogudusehoonete ja koguduste poolt kogukonnale suunatud projektide omaosaluse. Seni on vald teinud koostööd toidupangaga, toetanud võimalusel laste huvilaagrite korraldamist, toetanud kalmistupühade muusikalist kujundust, võimaldanud osavaldades olulisemate sündmuste puhul inimeste transporti kiriku juurde ja kaasanud koguduste esindajad suuremate piirkondlike projektide aruteludesse. Kõik need seni toimuvad koostöömeetmed on allakirjutanud initsiatiivil fikseeritud ka valla kultuurivaldkonna arengukavas. Loomuliku osana toimib koostöö riigi valla olulisemate sündmuste ja tähtpäeva tähistamisel.

Koguduste ülene koostöö kohaliku omavalitsuse ehk  Saaremaa vallaga ei ole iseenesestmõistetavus, vaid on pikaajalise ja järjepideva selgituse ja töö tulemus. Loodan, et kogudused ja nende liikmed mõistavad selle valdkonna olulisest ja annavad selle jätkamiseks koguduste esindajatele uue volikogu valimistel mandaadi ka järgnevaks neljaks aastaks.

Anti Toplaan

Saarte praost