Alanud aasta esimest nädalat ilmestavad kaks püha, milleks on Kristuse ilmumise püha ehk kolmekuningapäev ja sellele järgnev Kristuse ristimise püha. Kui nädalas on nende vahel vaid üks päev siis nendes kirjeldatud sündmustest esimene tuletab meile meelde kuidas tähetargad hommikumaalt tulevad kummardama sündinud Jeesuslast, kelle sündimisest oli kohkunud nii Kuningas Heroodes kui kogu Jeruusalemm ja teine sündmus asetub aega ligikaudu 30 aastat hiljem mil Jeesus alustab oma avalikku tegevust sellega et tuleb Ristija Johannese juurde kes tema kohta ütleb: Vaata see on Jumala Tall, kes kannab ära maailma patu.

Prohvet Jesaja, kellelt pärineb alguses tsiteeritud lõik on Iisraeli rahva ajaloos erakordne prohvet, kelle kes kuulutab Jumala sõnumit Issanda sulasest, kes ei tule mitte üksnes oma rahvast abistama, vaid ta tuleb tooma rahu, õigluse ja pääsemise vaimu üle kõigi rahvaste, kes maapeal elavad. Jumal ilmutab end Jesajale viimaks kannatava Messiana, kes kannab rahva patud ning oma kannatuse ja lepituse läbi saab inimeste päästjaks.

See, kellest Jesaja räägib kui Issanda sulasest ilmutab end seitsesada aastat hiljem Juudamaal Petelemmas, sündides neitsi Maarjast ja kelle tähte märgates taevaleotusel süttimas tulevad targad mehed kauge maa tagant, et kummardada tema ette ja tuua talle kuninglikke ande kulda, viirukit ja mürri. Astudes 30 aastat hiljem Jordani vette, et lasta end Johannesel ristida, samastab ta end inimestega, kes tulevad suurima prohveti juurde pärast Jesajat, et lasta end Johannesel ristida oma meeleparanduse märgina. Issand ei sünni üksnes inimesena, vaid ta astub iga inimese kõrvale, et meie saaksime tulla tema läbi Jumala juurde, olles end puhastanud ristimise läbi Kristuse nimesse, kes on meie pärast kannatanud häbistavat surma.

Johannes ütleb tema kohta: Tema ongi, kes ristib teid Püha Vaimuga. Üksnes Kristus, kellele Jumal on andnud kogu meelevalla nii taevas kui maa peal saab meid vabastada meie süüst Jumala ees mida iga siia ilma sündinud inimene on pärinud oma vanematelt kuni esimese inimese Aadamani, kelle ülestõusmise tõttu on patt tulnud igasse inimesse. Kristus on uus Aadam, kes on tulnud, et lunastada esimese Aadama patu, mida Jeesus tegi, kui ta suri meie eksimuste pärast Kolgata mäel.

Osa õigeusu maadest tähistab jõule vana kalendri järgi mille kohaselt tähistatakse jõulupühi meie jaoks Kolmekuningapäeval. Selle tähistamisest Ukrainas näidati meile hiljuti uudist kuidas ühe koguduse liikme koju oli sisustatud kirik ja kus toimus jõulujumalateenistus, kuna kirikus ei olnud sõja tõttu sobivaid tingimusi. See pani mõtlema, et see inimene oli valmis selleks, et Kristus võiks tulla tema kotta, sündida tema elutoas ja et teda võiksid tulla kummardama ka need, kes sellest uudisest olid kuulnud.

Me võime teha enda ja oma laste elus palju olulisi asju, muretseda laste igapäevaste vajaduste ja nende tervise eest, ning hiljem nende hariduse ja elus hakkamasaamise pärast. Siiski ei saa me jätta tegemata aga kõige olulisemat, anda iseennast ja pereliikmed Jumala armu ja kaitse alla ning lasta end ristida Kristuse nimesse oma pattude andekssaamiseks, paluda tal tulla oma kotta ja oma südamesse. Me saame tuua Issandale erinevaid ande, kuid ennekõike on Issand on ligi neile, kes on murtud südamelt, ja päästab need, kellel on rusutud vaim.

Prohvet Jesaja läbi ütleb Issand: Issanda Jumala Vaim on minu peal, sest Issand on mind võidnud; ta on mind läkitanud viima rõõmusõnumit alandlikele, parandama neid, kel murtud süda, kuulutama vabastust vangidele ja avama pimedate silmi, kuulutama Issanda meelepärast aastat (Js 61:1-2a)