Jõulusõim Haapsalu Toomkirikus                                        Foto: Illimar Toomet

Suured on Issanda teod, uuritavad kõigile, kellel neist on hea meel. Ps 111:2

Anu Lamp, näitleja ja lavakõne õppejõud Muusika- ja Teatri akadeemias, kes on ka Usuteaduse instituudi kultuuriloo magister, on kirjeldanud ühes intervjuus, millise elamuse pakkus talle kinos Michelangelo Antonioni filmide retrospektiivi vaatamine – tundus uskumatu, et filme saab ka nii teha, et võetakse aega, vaataja kulgeb koos režissööriga tema maailma, selline kulgev laad on tänapäeval omamoodi väärtus, luksus. Sest enam justkui ei olegi võimalik selliseid filme teha, vaataja jaoks peab kogu aeg olem igas kaadris action. Nii ei suuda paljud noored inimesed tänapäeval enam lugeda pikki tekste või ka lühemaid tekste, kus on liiga pikad laused.

Selleks, et saada osa millestki väärtuslikust, tuleb võtta selle jaoks aega, tuleb uurida ja keskenduda, teha seda pühendumisega. Jumala teod on suured ja aulised, aga neid näevad ainult uurijad, kellel on Jumala tegudest hea meel. Uurimine tähendab seda, et Jumala teod sisaldavad rohkem, kui esimesel pilgul suudetaksime haarata. Neid on vaja uurida.

Olen mõnigi kord kogenud, kuidas Jumala Sõna, Piibel, on nagu lukus – loed ja loed, aga see jääb kuidagi suletuks. Õigemini jään mina Jumala Sõnale suletuks, kui ei võta aega, et lugeda veel ja veel, kui ei võta aega vahepeal palveks. Ja siis, äkitselt, nagu uks oleks avatud, avab tekst, mis esmalugemisel on arusaamatu, tõdesid ja Jumala tegusid. Jumala tegusid saame näha ja kogeda iga päev ja igal pool oma elus. Kuhu me iial vaatame, seal näeme ta tegude hulka. Vaata ringi maailmas või tõsta oma pilgud taeva poole, iga ruutmeeter on täis tema tegusid. Vaata tagasi ajas, lõppevas aastas, iga päev selles on olnud osasaamine Jumala armust. Me oleme saanud seda kõike vastu võtta, aga kas olema ka alati olnud tänulikud? Kas ei ole me vahel olnud nagu kärsitud lapsed, kes tahavad üha edasi tormata. Ja siis pole ime, et selles kiirustamises kaob ära rõõm, hea meel. Tulla kirikusse, osaleda jumalateenistusel – see on tegelikult üks heategu isiklikult endale, mida me saame teha. Tulla siia pühakotta, panna kinni uks ja jätta sinna taha koos tänavamüraga kõik müra ka meie elus, panna natukeseks ajaks hääletuks telefon ja võtta aega, aega, et kulgeda nagu selle itaalia filmirežissööri filmi vaadates, aga siin on režissööriks Jumal, siin saame võtta aega, et uurida Tema Sõna, tema tegusid ja tunda sellest head meelt. Jumala suurim tegu maailmas ja läbi kõikide aegade on see, et ta on oma ainusündinud Poja meile Päästjaks ja Lunastajaks kinkinud. Kristuse risti alla saama maha panna oma koormad.

Tiina Ool