Jutlus Kaarma kiriku nimepäeval
Mt 16: 13-20
Kui siis Jeesus tuli Filippuse Kaisarea aladele, küsis ta oma jüngritelt: „Kelle ütlevad inimesed Inimese Poja olevat?” Aga nemad kostsid: „Mõned ütlevad Ristija Johannese, teised aga Eelija, teised aga Jeremija või ühe prohveteist.” Tema küsis neilt: „Aga teie, kelle teie ütlete minu olevat?” Siimon Peetrus kostis: „Sina oled Messias, elava Jumala Poeg.” Jeesus vastas talle: „Sa oled õnnis, Siimon, Joona poeg, sest seda ei ole sulle ilmutanud liha ja veri, vaid minu Isa, kes on taevas. Ja mina ütlen sulle: Sina oled Peetrus ja sellele kaljule ma ehitan oma koguduse, ja põrgu väravad ei saa sellest võitu. Ma annan sulle taevariigi võtmed, ja mis sa iganes kinni seod maa peal, see on seotud ka taevas, ja mis sa iganes lahti päästad maa peal, see on lahti päästetud ka taevas.” Siis ta keelas jüngreid, et nad kellelegi ei ütleks, et tema on Messias.
Kaarma kirikule nime andnud Apostlite Peetruse ja Pauluse nimepäeva algussalmides kõlasid apostel Pauluse sõnad kaasaja kogudusele: „Te olete rajatud hooneks apostlite ja prohvetite alusele, mille nurgakiviks on Kristus Jeesus ise. Tema, kelles kogu hoone kokku liidetuna kasvab pühaks templiks Issandas ja kelles teidki üheskoos ehitatakse Jumala eluasemeks Vaimus.“ (Ef 2:20–21)
Nii nagu tänaseks on Kaarma kiriku vanale torni kiviosale rajatud uus tornikuppel ja tuulelipp, toetub kaasaja kristlaste usuhoone apostlite ja prohvetite alusele, mille nurgakiviks on Jeesus Kristus. Kirik ei ole üksnes hoone, vaid on ka Kristuse enda ihu, mis koosnedes erinevatest temaga seotud liikmetest, saab nähtavaks ajas ja ruumis seal, kus Kristuse kogudus koguneb, nagu tänasel rõõmu ja tänupühal Kaarma ajaloolise kihelkonna keskuses.
Uued põlvkonnad saavad ehitada juba sellele alusele mis on varem rajatud ja nii on taastatud ja parandatud seda nähtavat ja väärtuslikku hoonet, aga apostlite pärandiks on ennekõike Uue Testamendi tunnistus kirjalikul kujul. Apostlite kaudu rajati kogudus, mis nende tunnistuse läbi kasvas ja see ei peatunud ka ähvarduste ja tagakiusu aegadel. Apostlid on meile eeskujuks selleski, et nende valmisolek kuulutada oli tugevam nende elutahtest, mis lähtus nende südames leegitsevast tulest, mis oli süüdatud Nelipüha ehk Püha Vaimu väljavalamise päeval.
Miski ei suutnud apostleid väärata oma õpetajalt saadud ülesande täitmiselt, kes ütles taevaminemise eel: Minge siis ja tehke jüngriteks kõik rahvad. Nii avaldus apostlite sõna otsekui plahvatav jõud ja ajalugu kujundava väena. Nii sai nende õpetus ja tunnistus Jumala suurtest asjadest koguduse alusmüüriks, kes kaasati selle hoone ehitusse, mis kasvab pühaks templiks Issandas.
Jeesus küsib oma jüngritelt: „Kelle ütlevad inimesed Inimese Poja olevat?” Jüngrid olid kuulnud inimeste arvamusi nende õpetaja kohta, mida iseloomustas see, et Jeesust samastati rahvale minevikust tuntud isikutega. Kuigi Jeesuse isikus oli sarnaseid jooni nii preestri, prohveti kui kuningaga, ületas ta neid kõiki võrreldamatul määral.
Suures plaanis ajalugu ei kordu, kuigi minevikus elanud isikutel ja sündmustel on tänasele päevale tähendus ja eeskuju. Lisaks sellele, et Ristija Johannes ja Jeesus on teadaolevalt sugulased on neil oluline roll õndsusloos. Johannes oli siiski Messia tee valmistaja, et inimesed võiksid võtta vastu läheneva Jumala riigi. Järgmisel nädalal algava laulu ja tantsupeo eel käib laulupeo tuli üle Eesti ja kuulutab peatse rahvapeo algust, milleks on ettevalmistusi tehtud mitmeid aastaid ja millest osasaamine on muutunud inimeste hulgas populaarsemaks kui kunagi varem.
Nii nagu laulupeotule tervitamine ei ole veel sündmus ise, vaid selle ettevalmistus, kutsus ka Johannes inimesi Messia tuleku eel meelt parandama ja end laskma selle märgiks ristida, et kui Messias ilmub, võiksid nad olla valmis teda vastu võtma usu ja puhta südametunnistusega.
Johannese eeskujuks oli prohvet Eelija, kelle vahendusel sündis, sarnaselt Jeesusele mitmeid imesid. Temagi pidas lahinguid oma ajastu ebajumakateenistuse vastu, tõsi veel VT vahenditega, valades teiste verd, aga Jeesus võitis oma vastased tuues ohvriks iseenda vere.
Jeesuse küsimusele järgneva vaikuse katkestab Peetrus, kes
tunnistab esimesena: „Sina oled Messias, elava Jumala Poeg.” Kui Kapernauma
sünagoogis räägib Jeesus endast kui taevast alla tulnud elavast leivast ja
ütleb, et kui keegi sööb seda leiba, siis ta elab igavesti; ja leib, mille
mina annan, on minu
liha, siis sellepeale paljud lahkuvad tema juurest, kuna Jeesuse sõnad on neile
pahanduseks. Kui siis Jeesus pöördub oma jüngrite poole :„Kas teiegi tahate
ära minna?“ on taaskord Peetrus see, kes talle vastas: „Issand, kelle
juurde me peaksime minema? Sinul on igavese elu sõnad, ja me oleme
uskunud ning ära tundnud, et sina oled Jumala Püha.”
Nii nagu Peetrus võib iga inimene tunnistada oma suuga, et Jeesus on Issand, aga oluline on ka see, et seda oma südames usutakse. Peetrus, kelle nimi tähendab kaljut, oli kõike muud kui kindel, kuna tema oli ka see, kes Jeesuse enne hommikust kukelaulu kolm korda salgas, aga siiski ka meelt parandas. Omal ajal on Kaarma kirik rajatud soisele pinnasele ja seetõttu on seda hoonet pidanud aja jooksul korduvalt kindlustama ja toetama. Kuna see töö ei ole ka tänaseni lõppenud, on see sobilik sümbol inimestest koosneva kiriku arengutest ja tööst, mis kestab Jeesuse taastulekuni.
Kalju, millele Jumal rajab oma koguduse ei tähista niivõrd Peetrust, vaid apostli sõnumit ja usutunnistust. Apostel Paulus tunnistab selle kohta: „Jah, teist alust ei saa keegi rajada selle kõrvale, mis on juba olemas - see on Jeesus Kristus.“ 1 Kr 3:11 Nii on apostlite õpetus, mis toetub Jumala Sõna alusele see, millele rajatakse Jumala kogudus. Selle alus ja päiskivi on Jeesus Kristus, ehk tema on nii alus millel kogudus toetub kui see, kelles kõik kokku võetakse, kui selle maailma aeg kord saab täis.
Jumala kogudus ei ole ainult inimestest koosnev organisatsioon, vaid see on elav organism, kelle üle ei ole ka surmal viimset meelevalda. Peetrusele antud võtmete meelevald anti talle kasutada tema eluajal. Temagi oli teenija teiste Kristusesse uskujate hulgas. Üksnes Kristusel endal on surma ja surmavalla võtmed. Temas täitub see tõotus, mille Jumal andis Taaveti soole: „Ja ma panen Taaveti koja võtme temale õlale: tema avab ja ükski ei sule, tema suleb ja ükski ei ava.“ Js 22:22
Kui inimene tunnistab Jumalale oma patud või teeb seda vaimulikule erapihil, on vaimulikule antud meelevald inimese meeleparanduse korral talle tema patud andeks anda, mis tähendab mitte niivõrd inimlikku kui taevalikku andestust, mille mõju ulatub ajast igavikku. See meelevald on antud Kristuse kogudusele. Inimene saab pattude andekspalumise ja armukuulutuse kaudu vabaks oma koormatest Jeesuse ohvri väel, tulles puhta südame ja meelega armulauale.
Meie usu eesmärk ja siht on Jumala igavene kuningriik ja
muutumatu isik Jeesus Kristus, kes on seesama eile, täna ja igavesti. Hb 13:8
Temast lahus või väljapool ollakse mitte kindlal pinnal, vaid ebakindal alusel.
Praegu on nähtav ehk võitlev kirik hajutatud veel üle maailma aga Jumala juurde
jõudes saab sellest rõõmutsev kogudus. Ristimises, mille sümbolina on
ristimisvaagen ka kest Kaarma kirikut, võetakse meid Jumala koguduse
liikmeteks, aga selles ei saa püsida ilma usu ja usu tunnistamiseta nii
Peetruse kui Pauluse eeskujul.
Nimepäeva kirikulised pärast Kaarma kiriku uue torni pühitsemist.
Foto: Illimar Toomet