Foto: Valmar Voolaid
.jpg)
Kuressaare Laurentiuse kirikus õnnitleti 19 augusti Saare maakonna teemant-, kuld- ja ühe raudpulmapaari esindajaid.
Abielujuubelite puhul said kutse 69 kuld-, 20 teemant- ja 1 raudpulmapaar. Pidulikul koosviibimisel osales 34 paari – nende seas 26 kuld-, 7 teemant- ja 1 raudpulmapaar.
Tervitussõnad ütlesid Saarte praost Rene Reinsoo ning vallavolikogu esimees Jaanus Tamkivi. Muusikalist ilu kinkisid Ida-Maria Narbona ja Laine Lehto.
Vallavalitsuse poolt anti üle tänukiri koos abielutunnistuse koopiaga. Kauni sündmuse lõpetas ühine kohvilaud kultuurikeskuse saalis.
Palju õnne kõikidele paaridele ja aitäh, et olete oma eeskujuga tõestanud armastuse ja kooshoidmise jõudu!
Saarte praost Rene Reinsoo kõne:
Austatud väärikad abielupaarid, Saaremaa valla juhid ning kõik pidupäevast osavõtjad.
On rõõm ja au olla teie hulgas ning avada tänast pidulikku sündmust. Minu meelest on see üks kaunimaid Saaremaa valla ja kiriku ühiseid ettevõtmisi.
Piibliraamatu alguses võime lugeda Jumala sõnu, et „Inimesel ei ole hea üksi olla, ma tahan teha temale abi, kes tema kohane on.” 1.Mo.2,18 Meie elu üks suuri eesmärke on see õige, meile kohane abi üles leida. See ülesanne ei pruugi alati õnnestuda. Mitmetel paaridel küll teed ristuvad, aga lähevad jälle lahku.
Austatud juubilarid, tundub, et teil on see Jumala loodud teile kohase abilise leidmine korda läinud.
Eesti keel on imeilus. Tänavu on meil raamatuaasta, mille motoks Hando Runneli sõnad „Kiri algab kirikust, rahvas algab raamatust”. Mitmed elulised väljendid meie keeles on pärit raamatute Raamatust – Piiblist. Küllap ka väljend „meile eluteele kaasa antud kohane abi” ehk „abikaasa”.
Austatud juubilarid, olete saanud üksteisele abikaasaks olla 50, 60 ja üks paar koguni 70 aastat. See on pikk aeg, küllap on koos läbi elatud nii rõõmsaid kui ka raskemaid päevi. Olin kord Mustjala kirikus ära saatmas üht naist, kes oli aastaid olnud voodil ning eakas mees hoolitses tema eest. Kui ma mehelt küsisin, et kuidas sa suutsid sellega hakkama saada, siis vaatas ta mulle sügavalt otsa ja vastas: „Aga ma ju armastasin teda.”
Kiriklikul laulatusel üsna sageli loetakse apostel Pauluse sõnastatud „Armastuse ülemlaulu”. (1.Kor.13) See on abielu alustavale paarile heaks nõuandeks ja juhtnööriks, kuidas üheskoos hästi hakkama saada. Aga minu meelest tuleb selle sügavus veelgi paremini esile, kui mõelda ühiselt käidud pikale eluteele.
Paulus kirjutab: „Kui ma räägiksin inimeste ja inglite keeli, aga mul ei oleks armastust, siis ma oleksin kumisev vasknõu või kõlisev kuljus. Ja kui mul oleks prohvetianne ja ma teaksin kõiki saladusi ja ma tunnetaksin kõike ja kui mul oleks kogu usk, nii et ma võiksin mägesid teisale tõsta, aga mul ei oleks armastust, siis poleks minust ühtigi. Ja kui ma kõik oma vara ära jagaksin ja kui ma oma ihu annaksin põletada, aga mul ei oleks armastust, siis ma ei saavutaks midagi. Armastus on pika meelega, armastus hellitab, ta ei ole kade, armastus ei kelgi ega hoople, ta ei käitu näotult, ta ei otsi omakasu, ta ei ärritu. Ta ei jäta meelde paha, tal ei ole rõõmu ülekohtust, aga ta rõõmustab tõe üle. Ta lepib kõigega, ta usub kõike, ta loodab kõike, ta talub kõike. Armastus ei hääbu kunagi.”
Armsad tänased aukülalised, teie olete oma eluga need sõnad reaalsuseks teinud.
Tulles tagasi Piibli alguse juurde, siis Eva anti Aadamale paradiisiaias enne seda õnnetut õuna võtmise lugu. Nõnda on abielu alguse saanud paradiisist ning kui seda hoole ja armastusega hoida, siis saame endaga tükikest paradiisi kaasas kanda.
Soovin teile, austatud juubilarid, palju rõõmu ja armastust. Et Jumal oleks hoidmas ning õnnistamas teid ja kõiki armsad pereliikmeid, kes teile on kingitud. Et võiksime jätkuvalt kogeda paradiisi oma hinges ning sellest kord ka igavikus osa saada.
Foto: Valmar Voolaid
Abielujuubelite puhul said kutse 69 kuld-, 20 teemant- ja 1 raudpulmapaar. Pidulikul koosviibimisel osales 34 paari – nende seas 26 kuld-, 7 teemant- ja 1 raudpulmapaar.
Tervitussõnad ütlesid Saarte praost Rene Reinsoo ning vallavolikogu esimees Jaanus Tamkivi. Muusikalist ilu kinkisid Ida-Maria Narbona ja Laine Lehto.
Vallavalitsuse poolt anti üle tänukiri koos abielutunnistuse koopiaga. Kauni sündmuse lõpetas ühine kohvilaud kultuurikeskuse saalis.
Palju õnne kõikidele paaridele ja aitäh, et olete oma eeskujuga tõestanud armastuse ja kooshoidmise jõudu!
Saarte praost Rene Reinsoo kõne:
Austatud väärikad abielupaarid, Saaremaa valla juhid ning kõik pidupäevast osavõtjad.
On rõõm ja au olla teie hulgas ning avada tänast pidulikku sündmust. Minu meelest on see üks kaunimaid Saaremaa valla ja kiriku ühiseid ettevõtmisi.
Piibliraamatu alguses võime lugeda Jumala sõnu, et „Inimesel ei ole hea üksi olla, ma tahan teha temale abi, kes tema kohane on.” 1.Mo.2,18 Meie elu üks suuri eesmärke on see õige, meile kohane abi üles leida. See ülesanne ei pruugi alati õnnestuda. Mitmetel paaridel küll teed ristuvad, aga lähevad jälle lahku.
Austatud juubilarid, tundub, et teil on see Jumala loodud teile kohase abilise leidmine korda läinud.
Eesti keel on imeilus. Tänavu on meil raamatuaasta, mille motoks Hando Runneli sõnad „Kiri algab kirikust, rahvas algab raamatust”. Mitmed elulised väljendid meie keeles on pärit raamatute Raamatust – Piiblist. Küllap ka väljend „meile eluteele kaasa antud kohane abi” ehk „abikaasa”.
Austatud juubilarid, olete saanud üksteisele abikaasaks olla 50, 60 ja üks paar koguni 70 aastat. See on pikk aeg, küllap on koos läbi elatud nii rõõmsaid kui ka raskemaid päevi. Olin kord Mustjala kirikus ära saatmas üht naist, kes oli aastaid olnud voodil ning eakas mees hoolitses tema eest. Kui ma mehelt küsisin, et kuidas sa suutsid sellega hakkama saada, siis vaatas ta mulle sügavalt otsa ja vastas: „Aga ma ju armastasin teda.”
Kiriklikul laulatusel üsna sageli loetakse apostel Pauluse sõnastatud „Armastuse ülemlaulu”. (1.Kor.13) See on abielu alustavale paarile heaks nõuandeks ja juhtnööriks, kuidas üheskoos hästi hakkama saada. Aga minu meelest tuleb selle sügavus veelgi paremini esile, kui mõelda ühiselt käidud pikale eluteele.
Paulus kirjutab: „Kui ma räägiksin inimeste ja inglite keeli, aga mul ei oleks armastust, siis ma oleksin kumisev vasknõu või kõlisev kuljus. Ja kui mul oleks prohvetianne ja ma teaksin kõiki saladusi ja ma tunnetaksin kõike ja kui mul oleks kogu usk, nii et ma võiksin mägesid teisale tõsta, aga mul ei oleks armastust, siis poleks minust ühtigi. Ja kui ma kõik oma vara ära jagaksin ja kui ma oma ihu annaksin põletada, aga mul ei oleks armastust, siis ma ei saavutaks midagi. Armastus on pika meelega, armastus hellitab, ta ei ole kade, armastus ei kelgi ega hoople, ta ei käitu näotult, ta ei otsi omakasu, ta ei ärritu. Ta ei jäta meelde paha, tal ei ole rõõmu ülekohtust, aga ta rõõmustab tõe üle. Ta lepib kõigega, ta usub kõike, ta loodab kõike, ta talub kõike. Armastus ei hääbu kunagi.”
Armsad tänased aukülalised, teie olete oma eluga need sõnad reaalsuseks teinud.
Tulles tagasi Piibli alguse juurde, siis Eva anti Aadamale paradiisiaias enne seda õnnetut õuna võtmise lugu. Nõnda on abielu alguse saanud paradiisist ning kui seda hoole ja armastusega hoida, siis saame endaga tükikest paradiisi kaasas kanda.
Soovin teile, austatud juubilarid, palju rõõmu ja armastust. Et Jumal oleks hoidmas ning õnnistamas teid ja kõiki armsad pereliikmeid, kes teile on kingitud. Et võiksime jätkuvalt kogeda paradiisi oma hinges ning sellest kord ka igavikus osa saada.
Foto: Valmar Voolaid
