Lk 6:31-36
Ja nii, nagu te tahate, et inimesed teile teeksid, nõnda tehke neile! Ja kui te armastate neid, kes teid armastavad, mis lahkust te selle eest ootate? Isegi patused armastavad neid, kes neid armastavad. Ja kui te teete head neile, kes teile head teevad, mis tänu te selle eest ootate? Isegi patused teevad sedasama. Ja kui te laenate neile, kellelt te loodate tagasi saada, mis tänu te selle eest ootate? Ka patused laenavad patustele, et nad samavõrra tagasi saaksid. Aga armastage oma vaenlasi ning tehke head ning laenake ilma midagi tagasi lootmata, ja teie palk on suur ja te olete Kõigekõrgema lapsed, sest tema on helde tänamatute ja kurjade vastu! Olge armulised, nagu teie Isa on armuline!
Olavipäeva jumalateenistusega tähistatakse 800 aastat tagasi rajatud ja ning saarega seotud kogukonna poolt 35 aastat tagasi taastatud Vormsi kiriku aastapäeva.
Me saame olla Jumalale tänulikud saare iidse pühakoja taastamise eest selle taaspühitsemise aastapäeval ning mõtleme selle jätkuvale tähendusele ja võimalustele tänases päevas.
Pühakoda taastamine algas 1988. aasta suvel kohalike aktiivsemate elanike eestvedamisel ja Läänemaa tollase kohaliku võimu toel. Samuti saadi abi endistelt vormsilastelt Rootsis. Kirik taaspühitseti Olavipäeval 29. juulil 1990 ning tänini olnud taas koguduse ja saarerahva teenistuses.
Püha Olaf leidis oma rännakutel ja võitlustes ühe tee, tõe ja elu mis tema elu ohvri hinnaga on ühendanud erinevaid maid ja rahvaid.
80. aasta eest ehk 1944. aastal vene okupatsiooni eest ülemere vabasse maailma põgenema sunnitud rannarootsi rahvakild läks lootuses, et see minek on küllap ajutine ning, kord tullakse veel tagasi oma armastatud saare ja oma vanavanemate sünnipaiga juurde.
Tänasel jumalateenistusel osalev piiskop emeeritus Tiit Salumäe on meenutanud, et kiriku taaspühitsemiseks oli eesmärgiks saada kokku kolm piiskoppi mis oli enne Eesti taasiseseisvumist suur väljakutse. Ometi sai erinevate osapoolte koostöös võimalikuks, et taastatud kiriku pühitsesid toonased kirikujuhid peapiiskop Kuno Pajula, Stokholmi piiskop Henrik Svenungs ja Porvoo piiskop Erik Vikström See sündmus tähistas otsekui saare uue ajastu algust. Täna on nii saar, selle pühakoda kui sellega seotud inimesed tunnistuseks uue alguse ja mõtestatud elu võimalikkusest.
Tänase aastapäeva evangeeliumis edasi antud Jeesuse sõnad puudutavad inimeste vaimulikku olukorda. Jeesus rääkis nii neist, kes elavad Jumala tahte kohaselt, kui ka neist, kes on õige jumalateenimise vahetanud muude asjade teenimise vastu.
Eelmise pühapäeval räägiti kirikus armastuse käsust ja seaduse täitmisest. Jeesuse universaalne õpetus ei keskendu niivõrd seaduse ehk kirjatähe täitmisele, kui oma südame hoiaku muutmisele läbi kõiki meie eluvaldkondi puudutava soovitusega: „Ja nii, nagu te tahate, et inimesed teile teeksid, nõnda tehke neile.“
UT tähtsaim sõna armastuse kohta on kreeka keeles on agape. Sõna agape tähistab UT-s üldiselt jumalikku, omakasupüüdmatut armastust, mis ei sea oma armastatule mingeid tingimusi. Sellise armastusega ei armastata näiteks selle pärast, et armastatu oleks ilus või hea, vaid sõltumatult sellest kas ta seda on. Seepärast võib öelda, et agape armastus on Jumala sügavaim olemus. Ilmselt on raske vastu vaielda tõdemusele, et meie ajal maailma tabanud paljude hädade põhjuseks on armastuse puudus. See on nii meie inimsuhetes ja ka meid ümbritsevas keskkonnas.
Enne Vormsi kiriku taastamist oli see hoone väga nukras olukorras, kuid ometi leidus inimesi, kes nägid sellest tea algset ja tänaseks meile nähtavaks saanud ilu. Nii nagu inimene, keda me armastame, olgu see meie ema, isa, vanaisa, vanaema või ka abikaasa, kes ei ehk enam aastate poolest esimeses nooruses, on meile armas, kuna me vaatame teda ma südame silmadega, nähes tema sisemist ja aegumatut ilu.
Kui keegi on viibinud oma lapse sünni juures, siis peaksime ilmselt valima sõnu, et väljendada seda mida me selle lapse vastu tunneme. Uue elu sünd sünnitab ka tema vanemates uue elu ja armastuse oma lapse vastu, vaatamata tema haprusele ja väetile olekule.
Sellel suvel olen saanud ristida tavalisest rohkem lapsi ja nähes neid perekondi, kes soovivad oma laste ristimist näen nende silmades ja südameid armastust, hoolivust ja lootust, vaatamata sellele, et maailm meie ümber tunnistab vastupidisest, omakasust ja hoolimatusest inimelude vastu. Me ei saa muuta maailma aga me saame muuta oma elu, oma perekonna, küla, saare ja maa tulevikku, kui meis on armastust nende vastu.
Jumala olemuse ja kutsumuse juurde kuulub heategemine neilegi, kes pole seda mitte millegagi väärinud ega teeninud. Nii suhtub Jumal ka meisse. Sellepärast ta soovib, et ka need kes teda kuulavad, omandaksid samasuguse suhtumise. Jeesus õpetab, et meil pole tarvis küsida, kas keegi on seda väärt, et me talle head teeme? Selle asemel peaksime ilma pikemalt järele mõtlemata külvama enda ümber headust. Eriti tuleks tähelepanu pöörata neile, kes osutavad meie vastu erilist sallimatust. Elu ei nõua meilt ainult harva mõnd heategu, vaid headust, mis julgustab meid heategudele. Head saame teha siis kui suudame andestada.
Vaatamata sellele, et riigil ja omavalitsustel on varasemate aastatega võrredes vähem võimalik toetada kirikute taastamist näen üle Eesti tahet ja valmisolekut nende inimeste poolt, kellel on ettevõtluses läinud paremini, tahet panna oma õlg alla mitte ainult inimest aitamisele nende hädas vaid ka nii mõnegi Eestimaa pühakoja taastamisele või remondile. Üleeile õnnistasin Pärnu-Jakobi kiriku uue käsitöövaia mille kinkis kogudusele Vändra vaibatehase omanik, kes teeb sarnase kingituse igal aastal ühele meie kogudustest, üks ettevõtja on asunud taastama Paldiski Nikolause kirikut, teine taastab üksinda Nissi kirikut, kolmas on pannud oma õla alla Saaremaa kirikute kordategemisele. Saarelised kogukonnad on taastanud kirikud Naissaarel ja Pranglis, kus uued kiriku vitraažid avatakse 9. augustil. Abruka saarel on ehitatud uus kabel, millele annetatud kell pühitsetakse 24 augustil. Seda nimekirja võiks ka jätkata.
Aidates ligimest ja taastades pühakoda, aitame iseennast ja ehitame üles kogukonda. EELK kirikufondi juht Janek Mäggi on hiljuti ühes usutluses tõdenud, et mida vanemaks inimene saab seda enam mõtleb ta püsivatele väärtusele ja sellele millegagi seoses, saab tema nimi ajalikku talletatud. Kui keegi on taastanud mõne pühakoja või annetanud sellel mingi sisustuselemendi, siis reeglina on annetaja nimi selle kaudu jäädvustunud ajalikku ning see on enamikel juhtudel nii, et inimese muu tegevus või vara ei ole ajale vastu pannud, aga see üks tegu või ese mis on kirikus on jäänud alles.
Haapsalus resideeruv kunstiajaloolane Tiit Kuuskemaa kiitis eelmisel nädalal ilmunud artiklis Oleviste kiriku idaseinas asuvat Hans Pawelsi kenotaafi mis on tema sõnul pärast taastamist on nii kirgas vaatepilt, et ta ei tahtnud oma silmi uskuda. Oleviste kiriku kunagise vanema Hans Pawelsi mälestuseks. 1513 rajatud kenotaafil on säilinud meiegi jaoks aktuaalsed sõnad:
Kõik, mis olen ära andnud, on minuga jäänud,
Kõik, mida olen hoidnud, on mu maha jätnud.
Sestap ei tohi end keegi liiga kõrgeks tõsta.
Inimese elu hajub nagu suits.
Usun, et iga inimese olemuses on soov teha head ja kuuluda kogukonda, mis paljude nende puhul, kes veedavad oma suvesid väljapoolt Eesti suuremaid linnu, paneb tundma huvi ja panustama just väiksema kogukonna toimetulekusse. Kui Vilsandi suveelanikud sattusid hiljuti õnnelikult lõppenud lennuõnnetusse, olid just vabatahtlikud need, kes esimesena neile abi osutasid, aga ehmatusega pääsenud inimesed olid juba enne seda ise panustanud suuresti saare turvalisemaks muutmise heaks. Seega, kui sa teed head oma ligimesele, teed head ennekõike iseendale.
Kuna Jeesus peab silmas ligimese all ka laiemat inimeste ringi meie ümber, ei ole kerge õnnistada seda kes põhjustab sulle ebameeldivusi. Ometi paneb Jeesus meile sellise ülesande.
Andestust peab paluma ja ka andestama peab; kuid elada ei saa ainult andestusest, vaid meeleparandusega muudetud südamega, milleni andestus peab viima.
Maailm on täis inimesi, keda on võimalik nii või teisiti aidata. Jeesus andis oma kuldse reegli pärast seda, kui ta oli öelnud, kuidas käituda oma vaenlastega. Loobuda enda omast ja tasuda needmine õnnistusega. Näib, et Jeesus tahtis öelda, et sellest reeglist tuleb lähtuda eriti siis, kui keegi on teinud meile ülekohut.
Jumala armastus on nagu päikesepaiste või kosutav vihm mis ei vali, kelle peale paista või sadada. Martin Lutheri sõnade kohaselt ei tee head teod inimesi heaks, aga hea inimene teeb häid tegusid. Olgu meil siis nii isalikku kui emalikku armastust oma pere, kogukonna ja rahva vastu, mille eeskujuks seab Jeesus Isa armastuse, mis on ületamatu oma kõrguses kui ületamatu kaastunde sügavuses
+ Anti Toplaan