Peaingel Miikaeli ja kõikide inglite püha järgsel pühapäeval alustasid uut pühapäevakooli ja noorte tundide hooaega, sarnaselt teistele kogudustele, Kuressaare Laurentiuse koguduse lapsed koos oma juhendajatega.
Uue hooaja sümboolse teatepulga andis uutele tegijatele Maili Kaermale pühapäevakooli töös ja Elvi Kingumetsale noortetöös üle eelmise aastal neid töölõike vedanud Maarika Vaino. Maarika ise koos varasema õpetaja Eve Mägiga on alanud hooajal abistavas rollis.
Kuna laste pühapäevakoolid tegutsevad ka teiste koguduste juures, kus mitmed juhendajad on alles oma vabatahtliku õpetajatöö alguses, on Saaremaal alanud kuul plaanis korraldada ühine pühapäevakooli õpetajate koolitus ehk stardipäev.
Nii nagu Kuressaares, toimuvad paljude koguduste juures pühapäevakooli tunnid koguduste ruumides jumalateenistustega samal ajal, mis annab vanemate võimaluse osaleda teenistustel kui lapsed on juhendajate hoole all pühapäevakooli tunnis.
Kuressaare koguduse majas on lapsed oodatud igal pühapäeval kell 11.00.
Juuresolevad fotod täna toimunud laste ja juhendajate õnnistamisest on teinud Irina Mägi.

 Lk 10: 17-20

Pühakirja mõistes esinevad inglid Jumala teenrite ja saadikutena, tegutsedes sageli ka õigete ja vagade kaitsjatena Laulik tõdeb: „Issanda ingel on leerina nende ümber, kes teda kardavad ja ta vabastab nad.” Ps 34:8 Jumala teenritena on inglitel tema enda juurde vahetu ligipääs. Kui inglid näevad tema palet, siis tähendab see, et nii nagu idamaade valitsejate teenrid said viibida oma valitseja lähedal saavad ja inglid viibida Jumala juures. Kui meil on Jumala ees lapsemeel ja Jumala lapse tunnistus, jõuavad meie rõõmud ja mured inglite läbi otse Jumala troonisaali vaatamata sellele kas viibime mõnes kasvukeskuses või piltlikult üksinda tühjade Läänemaa põldude vahel.

Ingelvürsti nimepäeva evangeeliumis esindavad Jeesuse juurde tagasi pöördunud seitsekümmend jüngrit maailma rahvaid kelle juurde on Jeesus suures misjonikäsus läkitanud välja oma õpilased evangeeliumi kuulutama. Nende 70 hulgas oli Kirikuisa Eusebiose ja Origenese andmetel mitmed paganlike rahvaste misjoni esikohalt olulisi isikuid magu Pauluse kaastöölised Barnabas js Sostenes ning evangelist Markus.

Nende hulgas võis olla mõni hilisemast seitsmest diakonist, keda mainitakse apostlite tegude raamatus. Selle kohta võib vaid öelda, et kui meie ei näe ühel tavalisel pühapäeva kirikus enamat kui kümmet inimest, on Jumal samal ajal valmistamas kellegi südant, kes saab meie õeks või vennaks lähematel aastatel. Kui Saul õppis veel Jumala seadust kuulsa Gamalieli jalgade juures, hoides kiivalt alal isade pärandit, valmistas Jumal juba ette tema kaastöölistena kristliku misjonitöö heaks. Nii võib vaade põldudele kiriku kõrval olla väge erinev sõltudes erinevatest aegadest. Meil tuleb olla ustav oma töös ja valmistada kannatliku meelega ette lõikuse aega, mille kohta oma 60. ametijuubelit tähistanud Eenok Haamer on öelnud, et see on lähedal.

Inimesed soovivad leida ikka kiireid ja lihtsaid lahendusi ning kulutavad suuri summasid sellele, et lühendada ühe või teise teekonna pikkust kasvõi 5 minuti võrra. Nii ei vii meie teen enam linnadest välja vaid linnast- linna, mille jooksul jääb enamikule kiirustajatest märkamata kõrvalteede aeglasem aga samas oluliselt elulähedasem ja loomulikum elurütm. Lihtsast ja looduslähedasest elulaadist kõneles oma Eesti visiidi kõigus looduhoiukuul ka Oikumeeniline patriarh Batholomeos.

Teatud tõhususe või arvanäitajate saavutamise eesmärki olen märganud valdavat ka kirikus mis võib teatud olukorras eraldi eesmärgina varjutada sisulise töö. Küllap on nii mõnigi vaimulik pidanud aru pidama kui täidab aasta alguses koguduse tegevusaruannet. Kui kirjutada talituste lahtrisse esimest korda nulli, võib see panna ka mõtlema mida saaks selles töölõigus teha teisiti, et näitaja oleks suurem kui null. Teisalt ei peaks selle tundega ka leppima, kui edaspidi on seda üha kergem teha.

Vaimulike töökalendrid on üsna sageli täidetud hommikust õhtuni erinevate ülesannetega. Kuna tavaliselt ei saa meie kirikus keskenduda praktilistel põhjuste ühele tööle kuna teenida tuleb mitmeid kogudusi või leiva teenimiseks käia ka ajalikul tööl, võib selle tulemuseks olla tahtmatu pinnapealsus. Nii võib ka endale ootamatult juhtuda, et ka puhkuseks mõeldud aeg peab olema planeeritud.

Need kes, selles näites end ära tunnevad ja kelle hulgas olen mina esimene, peaksid teadlikult võtma aega üksinda olemiseks, palveks ja sõna lugemiseks. Kui me oma akusid ei lae, siis saab see mingil hetkel tühjaks. Küllap kehtib ka koguduse töö valdkonnas põhimõte, et me võime küll kõike teha kuid kõigest ei ole kasu ehk teiste sõnadega tuleb kaaluda ja otsustada, mis on meie koguduse ja minu enda seiskohast kõige olulisem valdkond või töölõik, millele antud hetkel keskenduda?

Kui Jeesusel oli kõige intensiivsem aeg inimestega suhtlemisel ja langetada tuli olulisi otsuseid, võttis ta aega et eemalduda üksindusse ja palvetada. Kui jüngrid olid väga innustunud ja tegusad, kutsus õpetaja neid kõrvale. Kui nad sidusid oma rõõmu üksnes oma tegevuse tulemustega, juhtis ta neid palju sügavama rõõmu allikatele. Eheda rõõmu aluseks ei ole üksnes õnnestumised või see mida me teeme, vaid see, mis on meie eest juba tehtud.

Meie töö on oma olemuselt käimine varem meie heaks valmistatud tegudes või nagu ütleb Paulus Efesose kirjas: „Sest meie oleme tema teos, Kristuses Jeesuses loodud heade tegude tegemiseks, nii nagu Jumal on juba enne meile seadnud, et me teeksime seda.“ Ef 2:10 Selleks et me püsiksime meile määratud Jumala tahtes ja tema poolt ettevalmistatud teel, vajame palvet ja vaikust. Sellisteks paikadeks on suurematest teedes kõrval olevad kirikud ja koguduse ruumid nagu loodud.

Jumal tõotab palju, aga annab meile loodetust enam. Samas Efesose kirjas tõdeb apostel, et „Meil ei tule ju võidelda inimestega, vaid meelevaldade ja võimudega, selle pimeduse maailma valitsejatega, kurjade taevaaluste vaimudega.“ 6:12 Ilma Jumala abi ja varustuseta ei ole meil lootust kurja vastu võidelda kuid koos temaga ei saa kuri meie vastu enamat kui Jumal ise seda lubab. Võitlus selliste meelevaldadega ei ole viimselt muud kui jätkuv enda usaldamine kurjast tugevama Jeesuse nime meelevalla alla.

Kui räägime või pöörame liigselt oma tähelepanu kurjale võime ise sattuda selle meelevalda, aga kui hoiame oma pilgu Kristusel ja silmanurgast peame silmas ka hingevaenlast suudame seista rivis ja kindlal pinnal. Kreeka kirikuisad on rääkinud inimesest kui mikrokosmosest ja universumist kui loodud ja muutuses olevast kuid hoomatust suurest loodust. Selles vaates oleme iga üksiku ja kogudusena kaasatud Jumala poolel kosmilises võitluses mida peetakse hea ja kurja vahel.

Nii nagu ka Ukraina rinnetel ei ole veel nähtavalt toimunud strateegilist läbimurret globaalselt kuid võitlus käib iga küla ja sajakonna meetri eest. Vaimulikus plaanis vähendab iga evangeeliumi võidetud ala kurja meelevalda.

Nii nagu füüsilistel rinnetel nii on ka jüngrite eesõigus on naasta eesliinilt oma juhandaja juurde, koos ma õnnetumiste ja ebaõnnestumisega. Lääne praostkonna kogudused on suutnud nii vaimulike kui vabatahtlike tasandil säilitada regulaarse kogunemise erinevates kogudustes mis annab võimaluse oma tegvust analüüsida ja teineteise kogemusi kuulata.

Seal kus kaks või kolm on tema nimel koos, seal on tema nende keskel. Kinnitab väsinuid ja tõstab üles ebaõnnestujad. Innukate pilgud tõstab ta oma töö kohalt kõrgemale, sellele pärandile mis on neile valmistatud taevas.

Kuigi võitleme vaimulikul rindel, on meile antud teada juba praegu selle võitluse lõplik tulemus. Seepärast oleme ühiselt rohkem kui võitjad, kes saavad juba praegu koos apostliga tunnistada: „Selles kõiges me saame täieliku võidu tema läbi, kes meid on armastanud. Sest ma olen veendunud, et ei surm ega elu, ei inglid ega peainglid, ei praegused ega tulevased, ei väed, ei kõrgus, ei sügavus ega mis tahes muu loodu suuda meid lahutada Jumala armastusest, mis on Kristuses Jeesuses, meie Issandas.“ Rm 8:37-39