Lausanne`i liikumise ja selle neljanda kongressi avaldus

Lausanne`i liikumine on ennekõike maailma evangeelsete kirikute evangeliseerimisele keskendunud misjoniliikumine. See loodi 1974. aastal, kui esimene kongress peeti liikumisele nime andnud Sveitsi linna Lausanne`i järgi. Selles osales 2700 kirikujuhti enam kui 150 maalt. Kongressi eesmärgiks oli tugevdada ühist nägemust sellest, nii nagu kõlab Lausanne`i liikumise loosung: Kogu kirik peab viima kogu evangeeliumi kogu maailma.

Liikumise sünni kesksed isikud olid teiste hulgas USA evangelist Billy Graham inglasest teoloog John Stott Nende panus liikumise algusaegadel oli selle põhimõtete kujundamisel otsustava tähendusega.

Esimese kohtumise järgselt on Lausanne`i liikuminine kogunenud kolmel korral ülemaailmsele kongressile. 1989 aasta kohtumine peeti Filipiinidel Manilas, kuhu kogunes 4300 delegaati 173 maalt. Kohtumise tulemusena avaldati Manila manifest. Aastal 2010 koguneti Lõuna-Aafrika Kaplinnas, kus koostati Kaplinna kokkulepe. Sellel kongressil osales juba 4000 külalist 198 erinevalt maalt. Seni viimast korda peeti Lausanne`i konverents 2014 aastal Lõuna- Koreas Inchenonis, mille tulemusena avaldati liikumise värskeim teoloogiline dokument Souli avaldus.

Nii Eestis kui ka näiteks Soomes esindab Lausanne´i algatust Evangeelne Allianss, kes on katusorganisatsioon erinevatele kirikutele, kes soovivad olla selle liikmed. Eesti haru enda sõnul on EEA üksikkristlasi, kristlikke kogudusi, uskkondi ja kirikutevahelisi organisatsioone ühendav võrgustik eesmärgiga austada Jumalat aidates tõhustada Kristuse sõnumi levikut ja järgimist kõikide inimgruppide keskel Eestimaal. Evangeelne allianss ühendab Eestis peamiselt vabakogudusi, kuid Lausanne`i liikumine ise on märksa laiama kandepinnaga.

Huvitav on märkida, et kohalikul tasandil teevad erinevad kirikud avaramat koostööd, kui seda on otsustanud konfessioonide liidrid ja juhtkonnad. Nii näiteks on osalenud erinevaid kogudusi aasta alguses kokku toova Allianssnädala raames ka luterlikud õigeusu ja katoliku kiriku kogudused, kes ei ole Eesti Evageelise Alliansi liikmed. Eestis on kõige suuremaks erinevate kirikute ühendajaks Eesti Kirikute Nõukogu, kus on 10 liikmeskirikut.

Souli avaldus

Kuigi Lausanne`i liikumine on ennekõike evangeliseerimise- ja misjoniliikumine, kannavad selle avaldused laiemat teoloogilist ja globaalset tähendust, nii nagu see on ka Souli avalduse puhul. Liikumise ühisavaldused on süsteemsed, peamiselt evangeelse teoloogia dokumendid. Nende eesmärgipärasus rõhutub seda enam, kui neid võrrelda näiteks Kirikute Maailmanõukogu Lõuna-Korea Busanis 2013 aastal koostatud misjonidokumendiga. Busani dokument mõjub teoloogilise kompromissina, kuhu väga erinevaid õpetuslikke vaateid kandvad osapooled on igaüks saanud sisse mõne endale olulise lause.

Souli avaldus on 31 leheküljeline dokument, mis suures osas kordab varasemate, ennekõike Kaplinna kokkuleppe, nägemusi. Avalduse alguses korratakse Lausanne`i liikumise algset sõnumit: Kogu kirikul tuleb viia kogu evangeelium kogu maailma.

Nelja varasema dokumendi või avalduse võrdlus tunnistab, kuidas on Lausanne`i liikumine säilitanud nii algse misjonimeelsuse kui õpetuslikud lähtekohad. Avalduse sissejuhatuses tõdetakse, et maailma evangeliseerimine on jätkuvalt oluline ülesanne. Samas tunnistatakse, et kirikud ei ole piisavalt hästi täitnud oma pastoraalsest ülesannet uute kristlaste õpetamisel ja julgustamisel pühendunud jüngriks olemisel. Avalduse üheks rõhuasetuseks ongi jüngriks olemise ja iga kristlase tunnistusülesande rõhutamine.

Evangeelium

Souli avalduse esimene peatükk määratleb selle, mis on evangeelium. Evangeeliumit mõistakse ennekõike narratoloogiliselt (narratoloogia on teadusharu, mis uurib narratiive ehk lugusid, nende struktuuri ja mõju inimese tunnetusele).

Selle kohaselt ei ole evangeelium mitte niivõrd õpetuslik struktuur, vaid kuulutus Jumala kohalolust ja mõjust ajaloos. See kuulutus ei kuulu üksnes ajalukku, vaid me saame sellest osa usu kaudu ja see kuulutus muudab neid, kes seda vastu võtavad ja usuvad. Evangeelium toob neis ja nende kaudu esile armastuse, õigluse, andeksandmise ja lepituse. Avalduses kordub sageli sõna „muutus“ (tansformation), mis peaks teostuma Jeesuse jüngrites. Selle mõiste juurde pöördutakse ikka ja uuesti tagasi.

Piibel

Evangeeliumi kõrval on teine Lausanne`i liikumis tugisammas pühendumine Piiblile Jumala sõnana. See algab lausega: 

Liikumise aluseks on alates selle loomisest kõikumatu pühendumine Piiblile kui Jumala autoriteetsele sõnale, ainsale usu ja praktilise juhisena kirikule, selle tegevusele ja kristlikule elule.

Dokument julgustab lugema Piibli tekste viisil, mis võtab arvesse nende ajaloolist, kirjalikku ja kanoonilist konteksti. Neid tuleb lugeda Püha Vaimu poolt valgustatuna ja kiriku tõlgendustraditsiooni poolt juhituna. Avaldus tõdeb, et Piibli on kirjutatud Jumala sõnana, mida siiski on kirja pannud erinevad inimesed, ja mis sisaldab erinevaid kirjanduse vorme. Piibli kese on Jeesus, tema õpetus ja päästetöö, ja seetõttu tuleb kogu Piiblit tõlgendada lähtuvalt sellest evangeeliumist. Püha Vaim muudab seda, kes loeb Piiblit ja usub seda vahendavat evangeeliumi. Eriliselt rõhutub Piibli lugemise kontekstis kiriku roll ja Piibli tõlgendamise juures peab arvestama kohaliku kiriku kultuurikonteksti.

Iga kohalik kirik esindab tervet Kirikut lugedes Piiblit ustavalt omas kontekstis ja selle heaks, ning tuues esile enda kultuurile omaseid rõhuasetusi, mis tulevad kasuks tervele Kirikule.

Kirik

Võrreldes Lausanne`i liikumise varasemate avaldustega rõhutub Souli avalduses kiriku tähendus usu teostamise või praktiseerimise kontekstis. Kolmanda peatüki eessõnas tõdeb:

Teadvustame seda, et õpetus kirikust on saanud üsna vähe tähelepanu nendel erilistel kristluse laienemise aastakümnetel maailmas ja on vähe üksmeelt selles, mida on kirik ja milline on selle tähendus kirstlase elule ja maailmale.

Dokument määratleb kiriku apostliku usutunnistuse (pühade osadus) ja Nikaia- Konstantinoopoli (üksainus, püha, kristlikku ja apostliku) mõistetega. Kirik ei ole inimeste loodud vaid Jumala kingitus. Kiriku tähenduse rõhutamine võtab selge seisukoha sellise arusaama suhtes, kus kristlust nähekase ühe isikupõhise usuna, mis sageli kõlab lauses: Usk on ainult isiklik asi.

Kuigi meid päästetakse üksikisikutena, meid ei päästeta üksi, vaid koos teistega. Kristuse jüngritena liidab Vaim meid Kristuses tema ihu liikmetena ja usu läbi tema valatud veresse.

Avaldus rõhutab ka kohaliku kiriku tähendust ühe ja ühtse kiriku väljendusvormina. Teatud määral tekib küsimusi, mida tähendab „kohalik kirik“ erinevates kontekstides, kas siis Põhjamaade suurete rahvakirikute taustal või siis Eesti usumaastikul, kus kogudused on arvult väiksemad ja rahvastiku üldise arvuga võrreldes vähemuses. Dokumendis kasutatud terminit local church võiks tõlkida ka kohaliku kogudusena.

Kirik on selles maailmas taga kiusatud ja selle ülesanne on võidelda vaimulike relvadega. Avaldus väljendab kurbust selle üle, et kirik ei ole alati mõistnud oma kutsumust, vaid on liiga sageli alistunud poliitilise võimu , kultuurilise heakskiidu ja maailma kiustuste ahvatlustele ja seeläbi loobunud oma prohvetlikust ülesandest.

Kiriku peamine ülesanne ja misjonikäsu lõplik eesmärk on ühine jumalateenistus. Kui kirik koguneb jumalateenistuseks kasvatab Piibli sõna kristlasi. Ristimises ja armulauas kogetakse ja võetakse vastu Jumala armu. Armuvahendeid mainitakse selles dokumendis mitmel korral. Erinevate konfessioonide vahel on siin arvatavalt erinevad rõhuasetused, aga näiteks ristimist nimetatakse dokumendis „Jumala armu märgiks ja pitseriks“. Rääkides jumalateenistusest tõuseb aga esile taas kohaliku kiriku roll:

Õigesti läbi viidud jumalateenistus sünnib kohaliku kiriku autoriteedi ja korra alusel. See on väga oluline, mitte ainult üksiku uskliku, vaid ka kogu kiriku heaolule. Seetõttu julgustame kõiki kristlasi alistuma kohaliku kiriku autoriteedile.

Üleskutse eesmärgiks on juhtida tähelepanu võimalikele probleemidele, mis tekivad kogudustest eraldi tegutsevate osadusgruppide puhul, mis ei ole seotud või osaduses kohalike kirikutega. Samas sisaldab avaldus üleskutset elavate ja toimivate jumalateenistus kogukondade loomiseks, millel on misjonitöö vaates kohaliku kiriku tugi ja õnnistus.

Kutsume kõiki kirikuid pöörama rohkem tähelepanu jumalateenistuste praktikatele ja kujundama sellest kogukondlikumat kogemust jutluse, palve ja lauludega.

Misjoniülesannet puudutatakse avalduses seoses kiriku ülesannetega. Kirik on kutsutud üheskoos kuulutama Kristust nii kutsub misjonikäsk kõiki usklikke kõikjal osalema Kristuse tahte täitmisel, tehes Tema jüngriteks kõik rahvad. Misjonikäsu täitmiseks rõhutab avaldus kolme peamist mõistet: „Kristuse kohalolu“ (Christ-filled presence), „Kristuse-keskne kuulutus“ (Christ-centered proclamation) ja „Kristuse sarnane tegevus“ (Christlike practice) Kristlased täidavad oma misjoniülesannet elades inimeste keskel nende argipäevas. Nii on nad Kristuse „heaks lõhnaks“. Misjoniülesande kõige olulisemas osaks on siiski evangeeliumi kuulutamine, kuna „usk sünnib kuulutusest aga kuulutus Kristuse sõna kaudu.“ (Rm 10:17)

Usule järgnevad ka sellel kohased teod, ning samuti Kristuse armastuse jagamine tegudena on osa kristlikust kuulutusest. Nii mõistab Souli avaldus, nagu ka varasemad Lausanne`i liikumise deklaratsioonid, tervikliku misjonitöö olulisust nii, et esmane on usku sünnitav kuulutus. Selles osas erinevad Lausanne`i liikumise avaldused näiteks Luterliku Maailmaliidu (LML) misjonaarsetest avaldustest, milles kirikute tegevuse keskne eesmärk tundub olevat ühiskondlike muutuste esiletoomine. Näiteks LML 2019-2024 strateegiadokumendis oli see sõnastatud järgnevalt:

Vabastatuna Jumala armu poolt, olles ühenduses Kristusega, elame ja töötame ühiselt, õiglase, rahuliku ja lepitatud maailma eest.

Inimene

Lausanne`i Souli avaldus puudutab olulisel määral inimeseks olemise aktuaalseid küsimusi. Ennekõike tõusevad selles esile identiteedi, seksuaalsuse ja tehnoloogia arenguga seotud teemad. Samuti tõstetakse dokumendis esile probleem, mille põhjustavad kirikute juhid, kes väidavad olevat saanud endale üleloomulikku väge ja jumaliku autoriteedi. Ühtlasi tõrjub avaldus selgelt eduteoloogia.

Inimene on loodud Jumala palge sarnsusse, millel põhineb nii tema vastutus Jumala poolt loodud maailma, kui ka tema inimeseks olemise väärtus. Jumala palge sarnasus on mõranenud pattulangemises, mistõttu ei peegelda ükski inimene täielikult Jumala palet. Pattulangemises toimunud Jumala palge sarnasusse loomise purunemist tuleks arvestada rohkem ka luterliku kiriku poolt algatatud arutelukultuuri vestlustes, mis alanud aastal keskenduvad elu algus ja pühaduse ning soolisuse ja seksuaalsuse teemadele.

Jeesus on Jumala täielik kuju (ikoon) ja inimeseks saamise läbi tõeline inimene. Elades patuta elu, oli ta väärt lunastama langenud inimkonna. Jumala Püha Vaim muudab usklikud Kristuse kuju sarnaseks, ja kord, Kristuse teises tulemises, muudetakse ka usklike ihud Kristuse ihu sarnaseks. Nii esineb kõne all olevas avalduses taaskord sõna muutumine või transformatsioon. Samamoodi rõhutatakse ka kiriku tähendust: Kirik on Jumala uus inimkond, kes on muutunud kandma endas Kristuse sarnasust. Jumal varustab lunastatud inimesed annete ja ametitega ja volitab neid Jumala riigi saadikutena.

Avalduses käsitletakse pikemalt ka ajakohaseid küsimuses seoses seksuaalsusega. Tõdetake, et Looja on loonud inimese seksuaalseks olendiks, kelle on selged mehe ja naise omadused. Samuti tõdetakse, et nii mees kui naine kannavad võrdselt endas Jumala kuju. Samas tehakse dokumendis vahet bioloogilise soo (sex) ning psühholoogilise, sotsiaalse ja kultuurilise sookogemuse (gender) vahel, aga hüljatakse idee, et inimene võiks ise määratleda oma soo üle, lahus oma bioloogilisest soost.

Avaldus määratleb abielu Jumala poolt seatuks, ühe mehe ja ühe naise vaheliseks liiduks ja tõdeb jätkuvalt, et seksuaalne vahekord on lubatud üksnes abielu osapoolte vahel. Avaldus võtab ka selge seisukoha nende kirikute otsuste suhtes kiita heaks samasoolised abielud:

Kahetseme kõiki kirkus tehtud algatusi, määratleda ja tunnustada samasooliste vahelist partnerlust piibellikult pädeva abieluna. Kurvastame, et mõned kristlikud kirikud ja kohalikud kogudused on alistunud ühiskonna nõudmistele väites nimetades sellistele suhetele õnnistuse andmist abieluks.

Dokument toob esile piibellikud argumendid, mis tõrjuvad samasooliste seksuaalsed suhted, tõdedes need olevat Jumala tahte vastased. Sama rõhutatult räägitakse ka andestusest neile, kes on mõistnud või mõistavad oma eksimusi. Samas tunnistatakse, et kiriku ringkonnas on neid, kelle seksuaalne orientatsioon on suunatud oma sugupoole vastu. Nii neid, kui ka heteroseksuaale, julgustatakse oma kiustaustele mitte järele andma. Avalduses palutakse andeks piisava armastuse puudumist homoseksuaalsete vendade ja õdede suhtes julgustades kirikuid ja nende juhte, suhtuma nendesse koguduse liikmetesse hingehoidlikult:

Julgustame kristlikke juhte ja kohalikke kogudusi tunnistama meie osaduskonnas neid usklikke, kes kogevad seksuaalset tõmmet sama sugupoole suhtes ja toetama neid nende kutsumuses pastoraalse nõustamise abil, andes neile võimaluse luua terveid ja toetavaid armastuse ja sõpruse osaduskondi.

Dokument rõhutab loomuliku osana abielu tähendust laste sündimisel ja kurvastab, et seksuaalse vabaduse taotlemine nii isikliku kui sotsiaalse hüvena, on vähendanud seksuaalsuhete tähendust laste saamise vahendina, mis on toonud kaasa laste vähese väärtustamise ja üle maailma abortide oluliselt suurenenud arvu. Kristlikku abielu nähakse jätkuvalt käesoleva maailma keskel, nii oma usu tunnistamise ja väljendusena.

Kuigi avaldus tunnustab kristliku abielu olulist tähendust, tunnustab ka see samuti abielutuid ehk vallalisi täisväärtuslike isiksustena, kellel on võimalus oma andidega täita Jumala tahet ja tunnistada Kristusest. Nii Jeesuse enda kui apostel Pauluse eeskuju osundab abielutuse annile kui erilise võimalusena teenida Jumalat.

Jüngriks olemine

Avalduses rõõmustatakse selle üle, kuidas Lausanne`i liikumise tegevuse kaudu on evangeelium jõudnud ka nende rahvaste ja kogukondadeni, kelleni see varem ei ole jõudnud, tuues esile sotsiaalset vastutust seal, kus esineb ebaõiglust, rõhumist ja tõrjutust. Samas tunnistatakse seda, et jüngrina Jumala lapsena elamine ei ole alati õnnestunud, mille tulemuseks on nii majanduslikku, seksuaalset ja võimupositsiooni ärakasutamist mida on püütud ka varjata, samuti vaimset ebaküpsust. Seepärast rõhutab avaldus, et Jumala lapsena elamine peab olema kooskõlas evangeeliumiga. Misjonitöö eesmärgiks peaks olema jüngris tegemine ja nende õpetamine eluks Jeesuse järgijatena, pidades kinni kõigest mida Jeesus on meile õhetanud.

Meie peamiseks eesmärgiks on nende, kes kuulevad ja usuvad head sõnumit, suunamine eluks Jeesuse jüngrina, kes nõustuvad sellega, mida Issand on õpetanud.

Avaldus määratleb jüngriks olemist sellena, kelle elus on evangeelium toonud esile muutuse. Muutus saab alguse oma patu tunnistamisest ja evangeeliumisse uskumisest, jätkudes püsivalt kogu elu. Kohalikel kirikutel on eluliselt oluline ülesanne jüngriks kasvamisel, armuvahendite kasutamise kaudu. Selles seoses mainib dokument evangeeliumit, ristimist ja armulauda, samuti palvet ja ülistust vastusena evangeeliumile.

Rääkides misjonäride ja neid läkitanud organisatsioonide tegevusest rõhutab avaldus taas kohalike kirikute rolli ja seda, et misjonitöö tegijad peavad olema lähedastes suhetes oma tugikogudustega.

Kirik rahutegijana

Teina aktuaalne teema, mille kohta võtab Souli avaldus sõna on maailmarahu ja selle puudumine. Kristuse rahvas peaks olema tuntud rahutegijatena, kuna evangeelium kannab sõnumit rahust inimeste, Jumala ja inimeste ja samuti rahvaste vahel. Samas tunnustatakse avalduses, et kirik ei ole kõikjal ja igal pool tegutsenud rahu toojana, vaid koguni vastupidi. Dokument nimetab meid, kus evangeeliumi kuulutamine on keelatud ja palvetatakse selle pärast, et need maad lõpetaksid kristlaste vaenamise.

Dokument tunnistab ebaõnnestumisena olukorrad, kus vägivalla puhul vaikitakse unustades kiriku prohvetliku ülesande, soositakse rahvuslikke pürgimusi või toetatakse neid kasinate õpetuslike argumentidega. Kõiki kristlasi kutsutakse üles toetama ennekõike neid, kes kannatavad konfliktide piirkondades:

Kutsume üles kõiki kristlasi teenima haavatavas olukorras olevaid ja sõja tõttu kannatajaid, ühendades oma jõu ja vahendid, tehes koostööd kohalike kirikute ja abiorganisatsioonidega. Lubame tegutseda rahutegijatena, toetades läbirääkimisi, mille eesmärgiks on konfliktide lõpetamine, taotledes õiglust ja vägivalla ohvritele tehtud ülekohtu hüvitamist.

Tehnoloogia

Kolmas ajakohane teema, mille suhtes võtab Souli avaldus seiskoha, on tehnoloogia ja selle uued arengud. Tehnoloogia arengut kui sellist nähakse positiivsena. Arendades tehnoloogiad, väljendab inimene sellega oma loovust ja kasutab talle antud talente. Samas võib inimese patune loomus muuta tehnoloogiat ja selle kasutamist valedel eesmärkidel. Seetõttu võib see tekitada palju probleeme ja ängi ning sünnitada eetilis-moraalseid probleeme.

Avalduses nimetatakse eriti problemaatiliseks valdkonnaks geenitehnoloogiat, kloonimist, biotehnoloogiat, mainipulatsioone ja tehisaru. Dokumendis tunnistatakse probleeme, kus eriti noorem põlvkond on eriti sotsiaalmeedia suhtes mõjutatav, mis mõjutab nende mõtlemist ja väärtusmaailma.

Avaldus julgustab kirikuid kasutama uusi tehnoloogiaid misjonikäsu täitmisel ja olema digitaalses keskkonnas vastutustundlikult kohal. Nii geenitehnoloogia kui tehisaru suhtes manitsetakse kristlasi ettevaatlikkusele:

Kutsume kristlasi üles hoolikalt kaaluma geenitehnoloogiaid, mille eesmärgiks on inimese või tema füüsiliseks eluks vajalike komponentide loomine, mis äratavad tõsiseid küsimusi nende eetilisest kasutamisest ja kaugeleulatuvatest mõjudest.

Kui tehisaru arendamine kiireneb, kutsume kristlasi üles, eriti neid, kes sellel alal töötavad, osalema nende tehnoloogiate loomisel viisil mis austaks Loojat ja inimest tema looduna, edendades turvalist ja inimlikkust austavaid lahendusi.

Kokkuvõte

Souli avaldus seisab kindlalt Lausanne`i liikumise varasemal alusel, kinnitades uuesti üle seniseid õpetuslikke seisukohti. Samas võtab see seisukoha teatud aktuaalsetel teemade ja nähtuste suhtes. Eduteoloogia ja jumaliku autoriteedi tunnustamist nõudvad kuulutajaid tõrjutakse.

Kritiseeritakse ka liigselt isikukeskset juhtimist, aga ka kirikust eraldunud usuliste gruppide tegevust, millele on tunnusomased jumalikeks peetavate ilmutuste ja nende alusel oma õpetuse või arusaamiste kujundamine, lahus kiriku varasemast tunnustatud pärandist ja pühakirja tõlgendamise traditsioonist.

Abielu küsimuses seisab avaldus kindlalt varasemal õpetusel ja traditsioonil. Kiriku parteipoliitika või kaasaegsete ühiskondlike suundumustega kaasa minemine ja mõnel juhul ka vägivalla õigustamine, mõistetakse hukka. Misjonikäsu täitmisel on igal kristlasel oma koht ja ülesanne.

Kristusest tunnistamine saab teoks meie argipäevas, olles Kristuse heaks lõhnaks, kuulutades evangeeliumi ja osutades armastust ka oma tegudega. Heaks tunnistuseks peetakse ka kristlikku abielu.

Lausanne`i liikumine ja selle viimati toimunud suurkohtumine, on julgustavaks eeskujuks sellest, et leidub palju neid, kes usuvad evangeeliumi väesse. Souli deklaratsioon lõpeb sõnadega:

Naaseme oma teenimiskohadesse maailma igasse paika uuendanud pühendumisega armastada, nagu tema on armastanud meid, loobuda isekast auahnusest, tegutseda evangeeliumi kaastöölistena ja kasvada igapäevaselt palvetest kantud sõltuvuses tema Vaimust ja tahtest, tavade ja Sõna tundmises. Et me võiksime ühe häälel kuulutada selle Ühe erilisust, kes on üksi maailma lootus ja valgus. Et me võiksime ühest südamest näidata selle Ühe pühadust ja armastust, kes andis ennast patuste eest. Et meie, Kirikuna võiksime ühiselt kuulutada ja tunnistada Kristust!

Ville Auvise artikkel: „Lausanne´i liikumise ja selle neljanda kongressi avaldus.“ Ajakiri Perusta 6/2025   lk. 329- 335 tõlkinud Anti Toplaan