10. augustil tähistatakse püha Laurentiuse mälestuspäeva. Eestis on Laurentiusele pühendatud veel Kuressaare, Kuusalu, Pühalepa, Laatre, Nõo kirikud ning vanad kabelid Hallistes, Lääne-Nigulas ja Prangli saarel.

Pärimuse järgi elas Laurentius 3. Sajandil ja oli Rooma kiriku diakon ja varahoidja. Tollal oli Rooma riik veel paganlik ja kristlasi kiusati taga. Rooma prefekt Cornelius Saecularis uskus, et kirik on annetuste kogujana rikas, ja nõudis Laurentiuselt varade üleandmist keisrile sõjaväe ülalpidamiseks.

Ta ütles Laurentiusele: „Teie õpetuse järgi tuleb anda keisrile, mis keisrile kuulub. Teie Jumal ei ole toonud maailma raha, vaid ainult sõnu. Nii et andke raha meile ja jätke sõnad endale!“

Laurentius palus, et talle antaks aega kolm päeva. Nii ka sündis. Noor diakon läks ja jagas kogu kirikule kuuluva raha abivajajatele. Seejärel kogus ta linnast kokku kõik lesed ja vaeslapsed, pimedad ja kurdid, jalutud ja pidalitõbised, raugad ja nälginud ning viis nad määratud ajaks keisri palee ette.

Seal ta teatas: „Siin on kiriku tõeline varandus.“ Raevunud prefekt Cornelius, kes arvas, et Laurentius pilkab teda, käskis diakoni surnuks piinata. Nii sai Laurentiusest märter ja pühak.

Kuressaare kirikus on Laurentiusele pühendatud Laurentiust kujutav puuskulptuur, kiriku vaip ja vitraazaknad. Viimased valmisid kiriku renoveerimise alguses aastatel 2000-2003. Viimane aken, mis on varustatud samas vormis kujundusega paigaldati ja pühitseti kirikusse 3. augustil 2025 aastal. Klaasid on valminud teistega samal perioodil, aga on eksponeeritud varem Prantsusmaal  Chartres’i Rahvusvahelises Vitraažikeskuses.

Viimasena paigaldati kuldsed aknavitraazid kiriku vaheustele, mis eraldavad vana käärkambrit ja kiriku saali.                                               Foto: A.Toplaan