Aga sina, Petlemm Efrata, olgugi väike Juuda tuhandete seas, sinust tuleb mulle see, kes saab valitsejaks Iisraelis ja kes põlvneb muistseist päevist, igiaegadest. Mi 5:1                 

Jõulud on saabumas. Ikka ühel ja samal ajal aastas , olenemata sellest, milline on ilm, oleme igaüks võtnud aega, et valmistada end tähistama saabuvat Jeesuse Kristuse sünnipüha, mille loomulikuks osaks on jõululaupäeva õhtune jumalateenistus ning jõulupüha hommiku rõõm, mille ootust väljendab laulusalm, mida kirikusse tulles laulsime sõnadega: „Isa halastust ja armu jõulusõimest otsin ma. Lootust, lepitust ja tarmu võid, mu hing sealt leida sa, sest su igatsuse tiivad vaimus Petlemma sind viivad.“

Maailmas on palju ilusaid kohti ja kauneid linnaväljakuid kus säravad tuled ja kuhu koguneb palju rahvast, aga jõulude aeg kutsub meid pigem väikelinna või maale, oma kodu ja juurte juurde. Prohvet Mika ettekuulutuses, kaugelt enne esimeste jõulude saabumist, ennustatakse suure valitseja sündimist mitte suures linnas, vaid väikeses kohas nimega Petlemm. Eestimaalgi on mitmeid paiku mida on külastanud kuningad või presidendid. Nii võime oma vaimusilmas ette kujutada kuidas Konstantin Päts rajas Muhus presidendi tammede allee või Lennart Meri istutas oma Hõbevalge loo keskmes oleva Kaali järve äärde koos Soome presidendiga puu.

Neid ja teisi lugusid toonastest külastustest räägitakse veel aastaid pärast nende toimumist. Kuninga või presidendi tuntus võib olla suur, kuid Jumala armuvaliku kõrval kahvatub ka suuremate kuningakodade sära. Inimeste ja valitsejate tähelepanu on tuntud paikadel, aga Jumala plaanid edenevad varjatult ja salaja. Suure kuninga Taaveti linna sära ja tema mõju on aja jooksul muutunud, aga Jumal alustab väikesest ja kõrvalisest Petlemmast  uuesti Taaveti soo ajalugu prohvet Jesaja sõnadega:  „Aga Iisai kännust tõuseb võrse ja võsu tema juurtest kannab vilja.“ Js 11: 1 Nii nagu Iisai noorimast pojast sai kuningas Taavet, laseb Jumal tõusta Petlemma väljadelt uue Taaveti, kes ühendab oma rahva hajali olevad liikmed, valitsedes neid õiglase kuningana.

Sarnaselt meie maale on Iisraeli aadressil kõlanud ähvardused nende suhtes ebasõbralike riikide poolt. Varasemate katsumuste valus kogemus ei luba territooriumilt väikestel piiririikidel olla kunagi liiga enesekindlad ja pigem valmistuda ohtudeks juba enne nende võimalikku saabumist. Prohvet Miika ennustab, et omaaegne  Assüüria suurriik ei ohusta Iisraeli tulevase Messia ajastul, kes on viimselt tugevam kui suurte impeeriumite valitsejad.

Iisraeliga sarnaselt on ka Eesti rahvas kutsutud nende kultuurravaste hulka, kelle kujunemine ja kiri on pärit samast allikast, ehk Vanast ja Uuesti testamendist. Algaval aastal saame tähistada Eesti raamatu aastat põhjusel, et 500 aastat on möödunud esimese eestikeelse raamatu väljaandmisest, milleks oli Martin Lutheri väike katekismus. Vaatamata Hando Runneli sõnadele, et kiri algab kirikust ja rahvast raamatust, et tunne enamik meie noori tänasest Eestis enam kristliku kultuuri aluseid, kuna selle aine õpetamine on koolis kättesaadav vaid üksikutele väljavalitutele ja meie kodudes on katkenud kristliku usu ja sellest lähtuva igapäeva elu valikute mõju järjepidevus. See tähendab ühe keeleoskuse kaotust.

Meie igapäevaelu otsusest lähtuvad meie väärtustest, millest kõige kriitilisem on laste madal sündivus ja seda ennekõike meie linnades, kuhu suundub jätkuvalt elama üha rohkem inimesi. Selleks, et taastada meie rahva elujõud oleks vaja, et ligukaudu 100 000 inimest tuleks piltlikult Jeruusalemmast Petlemma ehk Tallinnast Saaremaale, aga juba praegu on väljapool suuremaid linna Eesti sündivuskordaja maal suurem kui linnas.

Perekond ja teineteisele pühendumine on väärtused, millele on raske vastu vaielda, kuid Saaremaal või teistest Eesti kaunites paikades on selleks loodud head eeldusel, kui me ise väärtustame siinset keskkonda ning näeme siin enda ja oma laste tulevikku.  

Jumal ei tee oma valikuid välise suuruse ja sära, vaid südame järgi. Jõulude ajal meenutame Jumala päästeplaani, mis on liikunud selles maailmas suurema tähelepanuta edasi. See on riietatud tagasihoidliku rüüga, vältides selle maailma sära ja kuulsust. Jeesuse sündimine Petlemma laudas sobib hästi Miika ennustuse täitumiseks. Noore naise Maarja valimine Jeesuse emaks, toob esile Jumala tarkuse, mis on ka ilma suurema tähelepanuta samaaegselt lihtne ja kõnekas.

Jumal toimib inimestest erinevalt, valides selle, mis teiste silmis jääb märkamata. Märkame seda isegi, et kui lastele valmistab rõõmu kingituste saamine, siis vanemad tunnevad rõõmu pigem sellest, et nad saavad seda rõõmu valmistada. Suurim rõõmu allikas ei ole kindlasti asjades, vaid seal, kus inimene saab võtta vastu Jõululapse toodud rahu ja rõõmu oma südamesse, mis muudab meie elusid ja inimsuhteid.

Möödunud suve ühel kõige palavamal päeval juhtusin Viljandis lõunatama ühes lauas koos Anu Rauaga, kes kinkis mulle oma eelmise aasta jõulude eel ilmunud raamatu loomade ja lindude lugudega. Ühes nendest meenutab väärikas kunstnik oma viimaseid jõule kodutalus koos oma emaga. Anu kirjutab talle omase lihtsuse ja otsekohesusega „Teise ilma minemist ei saa lõpmata edasi lükata. Ema kortsukurruline nägu ja veel teravsäravad silmad sealt vaatamas. Ja nii me seal siis kahekesi oleme, püüdes meelde jätta ja talletada iga viivu sellest olemisest. Võtan ema käe, surun seda ja siis silitan õrnalt. Naudil veel viimast – sobiva inimseltsi jumalikku hingust.“

Siis läheb Anu talu lambaid toitma ja jääb seda tehes mõttesse; ta näeb oma vaimusilmas lambaid Petlemma laudas kobaras valmis Jõululapsukest oma hingeõhuga soojendamas siia ilma vastu võtmas ja oma lambatarkusest nad teavad, et kui vastsündinut natuke ninaga togida, hakkab ta imema. Sõimest on juba kuulda väikest väetit häält. Ei tea kas karjastele väljal on juba teada antud? Kas tarkadel kingid põuetaskus ja nädalapikkune teekond ette võetud või seavad end alles tulekule? Ilusamast ilusam, pühamast püham. Nii olin ma sel jõuluööl uneledes ja unistades lammaste seltsis, kirjutab ta.

Korraga virgutas teda sellest mõtisklusest naabrimees, kes kutsus teda hobusega jõuluõhtu saanisõitu tegema ringiratas mööda talupõldu, tehes talle sellega kingituse mida ta selle õhtul niiväga vajas.  Jõulusõit tuli välja just selline nagu omal ajal rääkis Tomas Paul, kes ikka Sutlepa kabelis jõuluõhtu palvust pidas, oma lapsepõlve mälestust jõulusõidust. Sõideti edasi. Kuu paistis ja tähed vilkusid ja Toonela luik lendas üle öötaeva mis tuletas meelde Jaan Kaplinski sõnastatud jõululaulu:

„Nüüd lapseks on saanud meie Jumal, kes valitseb taevaid ja maid. Ema süles küünalde kumal ta istub ja naeratab vaid. Sulab kõik, mis Su hinge on saastas, ta naerusilmade all. Me Jumal on üks kord aastas meil äkki nii ligidal. „

Jõulude tähendus ei ole selles, mida inimene tunneb või suudab. See on aeg kus kokku saavad inimene ja Jumal. Jõulud on nagu kaetud laud, mille juurde kutsukase igaüht. See on Jumala kutse eksinuile, iseendas, teistest või elus pettunuile. See ei kutsu meid ise saavutama, vaid võtma vastu jõulude suurimat kink Jeesust. Jõulurõõm, mida me selle ajal väga vajame ületab inimeste poolt seatud piirid. See annab meile teadmise Jumala ligiolust, ka meie jaoks raskemate aegade keskel.

Nii võime täna hingele öelda, laulusalmi sõnadega: „Hing, nüüd võta Päästa vastu, kes ind tahab aidata. Rutates ta juurde astu alandliku meelega, siis sul tõuseb taevavalgus, jõuab uue elu algus.“

                                                                                                                     + Anti Toplaan