Jeesus, meie aitaja 

Jutus Martna kirikus   Mk 7: 31-37

Jeesus lahkus Tüürose alalt ja tuli läbi Siidoni Galilea järve äärde, Kümnelinnamaa piirkonna keskele. Ja Tema juurde toodi kurt ja kidakeelne ning paluti Teda, et Ta paneks oma käe ta peale. Ja Jeesus võttis ta rahvahulgast kõrvale, pistis oma sõrmed ta kõrvadesse, sülitas ja puudutas ta keelt ning üles taevasse vaadates õhkas ja ütles talle: „Effata!”, see on „Avane!” ja ta kõrvad avanesid kohe ja ta keelekütke pääses valla ning ta rääkis korralikult. Ja Jeesus keelas neid, et nad ei räägiks sellest kellelegi, aga mida enam Ta neid keelas, seda enam nad jutustasid. Ja nad olid üliväga vapustatud ja ütlesid: „Kõik on Ta teinud hästi, Ta paneb ju kurdid kuulma ja keeletud rääkima!

Jeesuse juurde toodi kurt ja kidakeelne, ning paluti Teda, et Ta paneks oma käe ta peale. Evangelist Markus on ilmselt ise selle sündmuse pealtnägija, kuna toimunut kirjeldatakse üsna täpselt. Selleks, et tervendada kurti ja kidakeelset meest, teeb Jeesus väga mitut asja. Ta võtab mehe rahvahulgast kõrvale, pistab oma sõrmed ta kõrvadesse ja puudutab ta keelt ning üles taevasse vaadates õhkab ja ütleb talle: „Effata!”, avades oma sõna läbi mehe keelekütke.

Mees, kelle kuulmis- ja kõne suutlikkus oli takistatud, vajas nähtavaid tegusid. Tal võis olla oskus või and, lugeda sõnu inimeste huultelt. Ometi tuleb Jeesus igaühe juurde, laste, noorte ja vanade või ka erivajadustega inimeste juurde, kellel on antud ande ja oskusi, mida tervetel ei pruugi olla. Tema leiab õige tee igaühe juurde. Nii peakime tegema ka meie ja panema tähele ennekõike neid, kes vajavad meie tähelepanu ja abi.

Miks siis Jeesus tervendab selle mehe, kuna kõik inimesed ei saa terveks? Sellele annab vastuse tänase evangeeliumi lõpulause. „Kõik on Ta teinud hästi, Ta paneb ju kurdid kuulma ja keeletud rääkima! Jeesus tunnistas selle teoga, et tema on VT ettekuulutatud Messias, kuna pimedate, kurtide, tummmade ja santide tervendamine on messiaanliku ajastu märgiks. Sellest ennustab prohvet Jesaja 35. peatükis mis oli juutidele messialiku ajastu saabumise tunnuseks: Siis avanevad pimedate silmad ja kurtide kõrvad lähevad lahti.6 Siis hüppab jalutu otsekui hirv ja keeletu keel hõiskab. Js 35: 5-6

Jeesuse ilmumine ajas ja ruumis ei ole juhuslik, vaid selleks, et täituks varasem prohvetikuulutus. Jesaja ütleb oma sõnumi alguses: Kõrb ja liivik rõõmutsevad, nõmmemaa hõiskab ja õitseb nagu liilia.2 Ta õitseb kaunisti ja ilutseb rõõmu ning hõiskamisega, temale antakse Liibanoni toredus, Karmeli ja Saaroni ilu. 1-2.   Jeesus oli just saabunud Liibanoni aladelt.

Inimestel on palju hoolt, aga kõige olulisem on tervis. Kui laps on haige, on vanematel mure ja muret oma või teiste tervise pärast varjutab kõik muu. Kui Jeesus võib tervendada, miks ta siis ei tervenda kõiki? Sellele ei ole lõplikku vastust, aga Piiblis tervendab Kristus, et temal on tõesti meelevald ja vägi pakkuda tasuta tervendamisteenust, vaid tervendama ja päästma meid patu meelevalla alt.

Kord kutsuti mind vanemate palvel Tallinna lastehaiglasse ristima raske diagnoosiga last. Noore vaimulikuna tegin seda mis oli minu kohus, ristisin lapse, Isa Poja ja Püha Vaimu nimesse ja palvetasime koos vanematega lapse tervise pärast. Hiljem kuulsin, et laps oli varsti pärast seda kirjutatud haiglast välja kuna ta oli tervenenud. See oli mulle tunnistus sellest, et Jumal võib teha ka imesid kui me usaldame end ja oma lapsed tema kätte.

Oma loomulikus olukorras on inimene vaimulikult haige. Teda vaevab see, et loomulikul teel ei suuda ta kuulda ja võtta Jumala Sõna, ega suuda seda selgelt väljendada Iga vaimulikult kurdile ja kidakeelsele tahab Jeesus astuda ligi. Võib ka olla, et ettevalmistused on kellegi puhul pikemad, enne kui sünnib päästev usk Jeesusesse, kõrvad avanevad kuulma Jumala sõna ja keel vabaneb laulma talle kiitust

Usk tuleb kuulutusest, kuulutus aga Kristuse sõna kaudu. Rm 10:17 Selleks valmistab Jumal meid ise: ilma tema abita ei saa meist keegi uskuda, vaid jääksime lõpuni tema sõna suhtes kurtideks.

Leerilapsed loevad leerikursuse jooksul Väikest katekismust, mille usutunnistuse kolmandas osas, kus räägitakse pühitsusest, ütleb Martin Luther:

„Mina usun, et ma ei suuda omaenda arust või jõust Jeesusesse Kristusesse, oma Issandasse, uskuda või tema juurde tulla, vaid Püha Vaim on mind evangeeliumi läbi kutsunud, mind oma andidega valgustanud, õiges usus pühitsenud ja hoidnud, nii nagu ta kutsub, kogub, valgustab, pühitseb kõiki kristlasi maa peal ning hoiab neid Jeesuse Kristuse juures ainsas õiges usus.“

Järgmisel nädalal tähistab Arvo Pärt oma 90. sünnipäeva. Tema loomingus on pöördelise tähendusega 57 aastat tagasi loodud teos „Credo“ ehk usutunnistus. Toonases ateistliku ideoloogiaga riigis oli see midagi erakordset

Teose esiettekanne toimus 1968. aasta sügisel Tallinnas – esitajateks Eesti Raadio koor, Eesti riiklik sümfooniaorkester, pianist Mart Lille ja dirigent Neeme Järvi – ning sellest kujunes omamoodi sensatsioon. Vapustatud publiku nõudmisel tuli «Credo» sel õhtul koguni kordamisele, kuid hiljem teos keelati, sest seda süüdistati religioossuses, ning nii Pärdil endal kui ka mitmetel teistel muusikainimestel tuli võimudele aru anda, kas tegu polnud mitte poliitilise provokatsiooniga.

Pärast «Credot» hakkas Pärt otsima muusikas ja ühiskonnas oma teed, eemaldades kõike, mida sai välja visata, ja jäi ühehäälne meloodia. Tema jaoks oli see ka vaimulik teekond, kuna mõne aasta pärast liitus ta kirikuga. Läbi oma muusika ja elu on ta oma kaasajale ja meile õpetanud, et kõigiga kaasa minek on mugav tee, aga see teeb sind keskpäraseks. Et kui kõik lähevad ühes suunas, aga sina pead minema teises, mis siis, et see on ebaloomulik või raske, siis ikkagi mine.

Meie igapäevases elus on palju müra, ehk asju mis võtavad meie aja ja tähelepanu. Küllap on esimene samm õiges suunas esmalt vaikseks jäämina ja kuulamine, kuidas suur Looja ja tema looming meid kõnetavad ja oma eluga täidab. Selle hea osa on tundud ära ka tänased leerilapsed ja ristitavate laste vanemad, kes paluvad, et Jeesus paneks oma käe teie ja teie laste peale, tervendaks meid nii vaimu, hinge ja ihu poolest.

Kurdi puhul sündis tervenemise tulemusena tema keelel vabanemine ja selge kõne. Nii on ka vaimulikult. Inimene, kes ei kuule ilmutust Jumalast, ei saa temast ka selgelt rääkida, kuna varjatud Jumalast saame tunnistada vaid seda, mida ta meile enda kohta on ilmutanud. Me vajame Jumalat avama meie vaimulike silmi nägema, kui hästi on ta kõik teinud. Vajame Jeesus avama meie kõrvu, kuulmaks ja võtmaks rõõmuga vastu Jumala Sõna. Vajame Püha Vaimu, vabastama meie keelt ülistuseks.