Jh 6: 24-35 

Sündmused, mida kirjeldab tänase pühapäeva evangeelium järgnevad Jeesuse 5000 mehe söötmisele. Pärast seda olid inimesed näinud Jeesust minemas üksi mäele ja tema jüngreid paadiga järvele. Nad ei teadnud, millised sündmused olid toimunud öösel, mil jüngrid olid heitlemas tormise järvega ja kuidas nad olid näinud Jeesust kõndimas lainetel. Ta oli inimeste silmis äratanud suure lootuse ja see lootus pani neid teda otsima.
Kui Jeesus ei tulnud inimeste juurde, otsustasid nemad minna tema juurde. Teati, et ta peatub Kapernauma külas, kus oma ämma majas peatus ka Peetrus ja mille sünagoogis kuulutas Jeesus esimeste korda, et tema on taevast alla tulnud eluleib.
Ka meie elus on aeg, mil me otsime Jumalat ja inimesi kes teda tunnevad. See teekond saab meie jaoks alguse igatsusest liikuda oma elus mingi kindla sihi eesmärgi poole, nagu ka Iisraeli rahval kõrberännaku ajal soov jõuda tõotatud maale.
Järgmisel nädalal meenutatakse märtsiküüditamise 74 aastapäeva mil Siberisse viidi 22 tuhat inimest, kokku küüditati Saare maakonna elanike arvu jagu eestlasi ehk 33 000 inimest. Täna on Venemaa võimud küüditanud Erinevatel andmetel on Venemaa aasta eest alanud invasiooni käigus küüditanud 13 000 – 307 000 ukraina last. Selle eest on haagi rahvusvaheline kohus andnud nii venemaa laste ombudsmanile kui venemaa presidendi suhtes vahistamismääruse kuid me teame, et Venemaa midagi sellist ei tunnista. Meil võib olla varasemaga keerulisem majanduslik toimetulek või meil on probleeme hõredalt asutatud maapiirkondades elementaarsete teenuste kättesaadavusega kuid meil ei ole sõda ja meie lapsi või peresid ei ähvarada küüditamine. Tahes või tahtmata ei saa me jääda passiivseks olukorras kus meil tuleb seista kõiges nende kõrval, kelle eesmärgiks on oma maa ja rahva ellujäämine.
Igale inimesele läheb ennekõike korda tema oma elu ja toimetulek kuid alati on olemas kiusatud keskenduda vaid meie põhivajaduste rahuldamisele ja kui sellest aega üle jääb siis meelelahutusele.
Üheks võimaluseks oma igapäevased mured unustada on uputada oma mured töösse, millest võib kujuneda omamoodi ebajumal.

On tõsi, et igapäevase leiva hankimiseks on vaja teha tööd. Kuigi Jeesus seda salmi tunneb õpetab ta samas mitte liigselt muretsema, seades oma kuulajatele eeskujuks taeva linnud. Teie taevane Isa toidab neid.“ Igapäevast leiba tuleb paluda Jumalalt. Tööd tuleb teha ja vaeva näha mitte ainult maise toidulaua katmiseks vaid ka Jumala riigi töös. Tänapäeva vanemad muretsevad paljude asjade pärast, aga oma laste vaimse suunamise või ka juhul kui nad ise on kristlased, ei väärtusta nad kahjuks piisiavalt laste kristlikki kasvatust. Kui siis lastel tekivad kas koolis või oma suhetes sõpradega erinevad probleemid ei oska nad otsida abi vaimulikust allikast, mille juurde juhatamine on ometi vanemate esmane ülesanne, eeldusel et nad on kord oma läte ristimisel andnus vastava tootse neid kristlikult kasvatada.
On ilmne, et mida enam inimesi on lahutatud oma kristlikest juurtest ja vanemate vaimulikust pärandist seda enam ilmnevad erinevad vaimse tervise probleemid kuna enam ei osata neid lahendada kristlastele tuttavate vahenditega nagu Jumala sõna tundmuse, loomuliku Jumala kartuse, palve, osaduse, armulaua, oma süü tunnistamise ja andekssaamisega, tänu ja kiitusega. Kahjuks peab tunnistama, et väga palju mõjutab meid meedia ning inimesed on väga manipuleeritavad.

Uuringutest on selgunud, et kõige paremini tunnevad end inimesed kes elavad peredes kus on isa, ema ja samade vanemate lapsed. Kõigil teiste peremudelite puhul on kas vaiksemad või suuremad probleemid.
Täna oleks põhjust ennekõike meestel õppida Neitsi Maarja abikaasast Joosepist kelle päeva meenutatakse just täna. See on üks eriline tarkus, mille pärast sobib ta eeskujuks meie nõutule ja ebakindlale ajale. Tarkus on sama, mis küpsus. Küps inimene oskab end valitseda. Ta teab, et tema ülesanne on olla olemas teiste jaoks, mitte enda vajaduste rahuldamiseks. Seepärast andis Jumal ta Maarjale abikaasaks. Avatus Jumala ilmutusele, tegusus, autoriteet, tarkus ja vaimulik küpsus teevad Joosepist ka kogu kiriku eeskuju ja eestkostja.
Jeesus julgustab taotlema kadumatut rooga ehk igavest elu ja rõhutab, et me ei saa seda iseenda pingutuste tulemusena, vaid seda annab teile Inimese Poeg. Juba nüüd saavad temasse uskujad ennetavalt igavese elu, ja selle kinnitab tema ristisurm. Pitseriga kinnitamine tähendab Jumala poolt Pojale antud meelevalda, kes annab meile igavese elu. Seda pitserit ei saa keegi murda. Kristlane on nagu kiri, mille on pitseriga märgitud Kristuse omaks ja on teel taevasse. Kirja pärale viimise eest hoolitseb Püha Vaim kes on meie teine kaitsja. Ta võtab Kristuse omast ja jagab seda temasse uskujatele.

Kristuse rist on Jumala pitser, mis tagab Kristusesse uskujatele pääse taevasse. Inimesed ei mõista kuidas on võimalik saada Jumala ande ilma enda poolse pingutuseta. Jeesuse vastuses on mõistusele vastukäiv paradoks. Usk temasse ongi Jumala tegu. Ta eeldab usku aga samas ta ka ise annab seda ehk Jumal nõuab tegu mida ta ise teeb. Sarnaselt oli õpetanud juba Ristija Johannes: „Keegi ei suuda võtta midagi, kui see ei ole temale antud taevast.“ (Jh3:27)
Jumal annab meile igapäevast leiba igaks päevaks aga mitte kõigiks päevadeks ette. Jeesus ütleb: Vaata, mina olen iga päev teie juures. Vale muretsemine on nagu kolmepealine lohe. Eilses elamine ja homse pärast muretsemine takistavad meid elama täna sisemises usalduses Jumala abile igas päevas.
Siis nad ütlesid talle: „Issand, anna meile alati seda leiba!” Jeesus ütles neile: „Mina olen eluleib. Kes minu juurde tuleb, see ei nälgi iialgi, ja kes minusse usub, see ei janune enam iialgi.

Süühari kaevul lubas Jeesus Samaaria naisele elavat vett. Jumal andis rahvale kõrberännaku ajal vett kaljust. Naine palus tavalist vett Jeesuselt selleks, et ta ei peaks käima kogu aeg seda kaevult ammutamas. Samamoodi palusid Kapernauma sünagoogi kogunenud inimesed Jeesuselt lihtsamat ajalikku elu ilma selleta et peaks kogu aeg muretsema ajaliku leiva pärast. Siinkohal ütleb Jeesus esimest korda välja sõnad „Mina olen eluleib“, mida inimesed ei mõistnud.
Jeesus oli lubanud Samaaria naisele igavese elu vett mis kustutab tema janu. Õpetades sünagoogis lubab ta samal kombel elu leiba ja vett mis rahuldab püsivalt nii nälja kui janu. Ta on ise nii see and kui anni kinkija. Tema üks võib inimese päästa ja rahuldav meie igatsuse igavese elu järgi.

Keegi ei saa aga tulla tema juurde iseenda jõust, vaid kui see sünnib, on see tema enda töö meie juures. See on raske neile, kes on harjunud kõiges ise otsustama aga neile kes igatsevad igavest elu, annab ta meelevalla saada Jumala lasteks. Usk tähendab kinni haaramist Jumala tõotustest. See, kes tuleb tema juurde, seda ei lükka tema välja.

Vaatamata oma piiratusele, saame me usaldusega panna oma lootuse tema peale. Temas on meil julgus ja usaldav ligipääs Jumalale. Johannes ütleb oma kirjas: „Ja see ongi see julgus, mis meil on tema ees, et kui me midagi tema tahtmist mööda palume, siis tema kuuleb meid. „ (1 Jh 5:14) ja heebrea kirja autor kinnitab: „Läki siis julgusega armu aujärje ette, et me halastust saaksime ja armu abiks leiaksime parajal ajal!“ (Hb 4:16).

Rabid õpetasid, et tuleb uus aeg mille tunnuseks on kõrbes esisade poolt kogetud taevase manna ime kordumine. Loomulikult oli see ootus tuntud ka Jeesuse kaasaegsetele ja nii nad siis ütlevadki, et Jeesus näitaks neile, et selline aeg on nüüd saabunud. Need kes usuvad ja igatsevad osa saada taevaesest leivast, saavad sellest sa iga kord kui koguduse keskel pühitsetakse armulauda mille läbi Kristus ise tuleb oma koguduse keskele. Saades osa nendest andidest saame osa taevasest leivast kes on Kristus Jeesus.