Laulge Issandale uus laul, sest Ta on teinud imetegusid. Ps 98:1
Tänase pühapäeva teemaks on: „Taevariigi kodanikuna maailmas.“ Kodanikul on oma riigis või elukohas nii õigused kui kohutused. Nii on see maises maailmas, aga ka taevariigis. Kuigi me ei ole veel viimasesse kohale jõudnud, ehk pääsenud usust nägemisse, on meile antud ilmutus Jumala sõna näol, mille alusel me tunnistame, et taevariigi kodanikuks ei saa ise hakata, vaid selleks kutsutakse.
Viimastel aastatel on mitu inimest saanud küpses eas kogeda Jumal kutset ja on liitunud kogudusega. Paar aastat on nad saanud aktiivselt osaleda koguduse tegevuses osaledes igal pühapäeval jumalateenistustel. Siis on antud neile katsumus raske haiguse läbi ja nad on kutsutud Isanda juurde, aga enne seda on saanud kogeda Jumala kutset, armu ja andeksandmist. Mis võiks olla sellest olulisem? Meist igaühega võib kodus või teel olles juhtuda õnnetusi, mis lõpetab meie elutee, nii nagu aeg-ajalt sellest kuuleme uudiseid. Kas aga need inimesed või meie oleme valmis astuma Jumala palge ette?
Oma inimliku päritolu ja olemuse alusel ei sobiks meil kuuluda Jumalariiki, aga kui Issand on meid kutsunud ja me selle kutse oleme vastu võtnud, sünnitab tema meid uuesti taevast, arvates meid oma perekonna liikmete ja taevariigi kodanike hulka, mitte meie enda teenete vaid tema armu kaudu.
Jumala Püha Vaim tuletab meile meelde seda, mida Jeesus on meile õpetanud. Taaveti lauluraamatus öeldakse: Laulge Issandale uus laul, sest Ta on teinud imetegusid. Uus tähendab olemuselt uut ja värsket. See ei tähenda sellist uut, mida varem ei ole olnud, vaid senise uuendamist või uuena ja värskena kogemist. Püha Vaim ei õpeta meile niivõrd endast või varem kogematut, vaid juhib meid algallikatele, muutes Jumala sõna meile elavaks ja aktuaalseks.
Oma kirjades hoiatab Johannes kristlasi lisama Jumala ilmutusele mingit uut ilmutust: „Ühelgi, kes astub üle Kristuse õpetusest ega püsi selles, ei ole Jumalat. Kes püsib Kristuse õpetuses, sellel on nii Isa kui ka Poeg.“ 2 Jh 9
Püha Vaim aktualiseerib või toob Jeesuse töö viljad käesolevasse hetke. Ta võtab Jeesuse omast ja kuulutab meile. Püha Vaim annab Kristusesse uskujatele anni näha ja mõista, ning juhtide meid teadmisest tundmiseni.
Sageli võidakse mõelda, et nii nagu teise inimese füüsiline ligiolu, oli ka Jeesuse inimesena viibimine oma jüngrite keskel jüngrite jaoks parim aeg. Jeesus ise õpetab aga teisiti. Alles Püha Vaimu läkitamine nelipühapäeval tegi võimalikuks üleloomuliku ülesande, mille Jeesus andis enne oma taevaminemist jüngritele.
Kõikjal maailmas, kus evangeeliumi kuulutatakse muudab Püha Vaim Jumala meile lähedaseks. Vaim tegutseb nagu ema oma laste keskel. Jumala Vaimu kohta käivad algkeelsed nimed, kätkevad endas nii nais kui meesvormi, mis viitavad sellele, et Jumalal on oma laste vastu nii isalikud kui emalikud tunded. Meie jaoks jäävad kõlama või meelde sageli meile tuntud metafoorid, mille kaudu ka Jeesus oma tähendamissõnades avab meile Jumala ja tema riigi olemust.
Issand on armuline ja rikas heldusest. Lunastuse läbi, mis
on Kristuses Jeesuses mõistetakse meid õigeks usu kaudu Jumala armust. See
tähendab Jumala väel õigeks muudetud või ka uuendatud elu. Igal päeval, mida me
Jumala tahtega vastavuses ette võtame, kogema armu täiust, mis laseb meil asjad
hästi korda minna. See ei ole siis meie anda teene vaid tema armu, kes on meid
lunastanud, sest Jumal annab alandlikele armu.