Kihelkonna kirikus seati laupäeval 6. juulil ametisse Saarte praostkonna praost Rene Reinsoo ja abipraost Hannes Nelis. Kontsert-palvusel assisteerisid Saare- Lääne piiskopi kõrval Hüllo-Kristjan Simson ja Lauri Hirvonen.                                                                                                                                 Foto: Anti Toplaan

Teenigu igaüks teisi selle andega, mille ta on saanud, nagu Jumala mitmesuguse armu head majapidajad. Kui keegi räägib, siis ta rääkigu nagu Jumala sõnul, kui keegi teenib, siis teenigu nagu selle jõuga, mille Jumal annab, nõnda et Jumal saaks kõigiti austust Jeesuse Kristuse kaudu, kelle päralt on kirkus ja võimus igavesest ajast igavesti! Aamen. 1 Pt 4: 10-11

Apostel Peetrus räägib erinevatest viisidest kuidas teenida Jumalat, ligimest ja kogudust. Jumal on meist igaühele kinkinud erinevad armuannid, millega teenida kogudust.

Täna seame Kihelkonna kirikus ametisse Saarte praostkonna uued juhid, keda praostkonna sinod valis ametisse siinsamas Kihelkonnal 16. aprillil. Valitud uued juhid on kogenud ja pika staažiga vaimulikud.

Hannes diakoniordinatsioonist on tänavu möödunud 33 ja õpetajaordinatsioonist 32 aastat. Rene diakoniordinatsioonist 31 ja õpetajaordinatsioonist 24 aastat. Renel praostkonna abipraosti ülesannetes teeninud 9 aastat ja Hannesel sama palju praostkonna nõukogu liikmena.

Jumal on teile Rene ja Hannes, ning kõigile siinviibijatele jaganud erinevad armuande. Apostel Paulus ütleb 1 Korintose kirja 12 peatükis, kus nimetab erinevaid armuande, et on üks ihu ja sellel palju liikmeid. Kogudus on üks ihu, kus on palju liikmeid ja mitmeid ande. Igal Kristusesse uskuval inimesel on ülesanne, mida ta on kutsutud kasutama koguduse ehitamiseks ja ligimese teenimiseks.

Kui me vaatame enda ihu, ei ole selle ühtegi osa või liiget, millel ei oleks loodud ühtegi ülesannet. Mõnikord võib juhtuda ka nii, et me ise ei tea, milline on meile antud teenimisand. Kui kellelgi on selline mure, siis saame proovida täita koguduse juures erinevaid asju ja küsida ka teistelt kaasteelistelt, millised meie tehtud ülesanded on pakkunud neile rõõmu ja mida nad on kogenud ülesehitavatena.

Paulus ütleb, et  armuandides on küll erinevusi, aga Vaim on seesama, ja teenimisviisides on erinevusi, aga Issand on seesama, ja väeavaldustes on erinevusi, aga Jumal on seesama, kes teeb
kõike kõikides. Aga igaühele antakse Vaimu avaldus ühiseks kasuks.   1 Kr 12 4-7 

Oma olemuselt on annid meile antud varustusena üksteise teenimiseks ja koguduse ülesehitamiseks. Vaimuliku laulupeo kulminatsioonina kõlas täna nädala eest Viljandi lauluväljakul 2000 liikmelise koori poolt esitatud Rudolf Tobiase „Eks teie tea, et te Jumala tempel olete ja et Jumala Vaim teie sees elab.“ Vaimuannete läbi toimib Jumala Vaim ise koguduses, et tuua au Kristusele. Andide kasutajale tähendab see loobumist iseenda esiletõstmisest ja usaldamist end Kristuse meelevalda, taotledes seejuures armastust. Kuna ameteid ja andeid antakse koguduses edasi käte pealepanemise teel,  kutsun kogudust üles palvetama, et Saarte praostkonna juhid saaksid nende ees seisvate ülesannete täitmiseks kiriku Issandalt selleks kohased annid.

Teile Rene ja Hannes, aga ka teistele meie vaimulikele on tuntud Pauluse nõuanne koguduse vanemale Timoteosele karjase ameti kohta: Kui keegi igatseb ülevaatajaametit, siis ta igatseb üllast tööd. Ülevaataja peab siis olema laitmatu: ühenaisemees, kaine, mõõdukas, kombekas, külalislahke, osav õpetama, kes ei ole joomar ega kakleja, vaid leebe, rahupüüdlik ja rahahimuta, kes oma peret hästi juhatab ja kelle lapsed elavad kuulekuses ja kõigiti väärikalt. Sest kui keegi ei oska juhatada oma peret, kuidas ta võib kanda hoolt Jumala koguduse eest? Ta ärgu olgu ka vastpöördunu, et ta ei läheks upsakaks ega langeks sama süü sisse kui kurat. Tal peab olema hea tunnistus ka neilt, kes on väljaspool kogudust.

Hiljuti kõneles ühes Vikerraadio jutusaates Kunstiakadeemia rektor Mart Kalm, kes rõhutas, et ta peab meie vanu kirikuid suureks väärtuseks ja tal on kahju, et nendel inimestel, kellele Jumal on andnud osaks usu anni, on killustunud paljude erinevate koguduste ja kirikute  vahel ja seeläbi on jäetud unarusse meie vanad kihelkonnakirikud. Meie tulevaste kunstnike ja arhitektide õpetaja tunnistas, et talle jäi väga hea tunne, kuidas Kihelkonna koguduse õpetaja viis läbi matusetalitust ja kus tema tundis, et õpetaja oskas nii hästi talitust läbi viia, et suur hulk kohalikke inimesi tundis, et see kirik on kohalike inimeste jaoks kõige tähtsam ja kõige püham koht, kus toimuvad kihelkonna kõige olulised talitused. Inimesed tunnevad, sõltumatult sellest, kas nad kogudusse kuuluvad või mitte, et see paik on nende jaoks vajalik.

Seda eesmärki, et meie vanad kihelkonnakirikud oleksid väärikad, remonditud ja kogukonnale avatud ei suuda ükski vaimulik saavutada üksinda, vaid koostöös riigi, kohaliku omavalitsuse ettevõtjate, kogukonna ja kogudusega. Siinjuures panen eriliselt kohalikule omavalitsusele südamele, et vaatamata senistele positiivsetele arengutele, ohustab valla investeerimisvõimekuse vähenemine muuhulgas meie muinsuskaitse all olevaid kirikuid, mille remondivõlg on Eesti ehitismälestiste ja teiste ajalooliste hoonete omanikke esindavaid juriidilisi ühendusi koondava ajalooliste hoonete ümarlaua hinnangul jõudnud umbes miljardi euroni.

Kihelkonna kirik on hea näide, kus koguduse ja kogukonna koostöös on võimalik järjepideva töö ja pealehakkamisega saavutada mitte ainult Saaremaa korrastatuma kiriku, vaid ka aktiivse koguduse hoidmise ja arendamise. Nüüd on koguduse õpetajal võimalus oma kogemust kasutada terve praoostkonna piires. Laiema koostöö märgina leiab tänane sündmus aset 29. Kihelkonna kirikumuusikapäevade raames, mille korraldusele on lisaks rahastajatele pannud oma õla alla ka Mustjala muusikapäevade korraldada Aare Tammesalu, kelle abil on tänase palvuse muusikaliseks külaliseks Riia Toomkiriku peaorganist Aigars Reinis, kes on soovinud musitseerida Eesti vanimal Kihelkonna kiriku orelil mille taastamise algatajate hulgas on Göran Grahn Rootsist. Suhted meie sõprade ja naabermaade kirikutega on olulised, millest tunnistab ka meie keskel oleva Kihelkonna sõpruskoguduse Nokia õpetaja Lauri Hirvoneni osalemine.

Vaimulikul tuleb olla kannatlik ja pikameelne. Hiljuti valminud Eestimaa kõiki kirikute ajalugu käsitlevas raamatus „Koguduse lugu“ võtab teose autor Kristjan Luhamets Kaarma koguduse loo kokku sõnadega:

„Täna võib ristirahvas julgesti Kaarma kirikusse jumalateenistusele tulla. Ka vaimulike sage vahetumine on mööda saanud – Hannes Nelis on Kaarma kogudust teeninud juba kauem kui ükski teine kirikuõpetaja viimase 270 aasta jooksul.“ Hiljuti kuulsin selle koguduse kohta kahte rõõmsat sõnumit, esiteks on sinna üle aastate tulnud kokku hulk leerilapsi ja hiljuti on koguduse liikmeks astunud viimatine Kaarma vallavanem, kes on palunud ka oma pere laste ristimist.

Vaimuliku ja vaimuliku juhi jaoks on ennekõike oluline tema tagala ehk pere ja abikaasa, kelle abi ja toeta oleks oma kutsumust palju raskem täita, aga nii nagu elu on meile näidanud kasutab Jumal oma kirikus erinevaid kogemusi ja armuande. Siiski soovin eraldi tänada meie vaimulike pereliikmeid, kes on võimaldanud kirikuõpetajatel oma kutsumust täita, olles neile toeks ja abiks.

Ühed olulisemad annid, millega saab koguduses teenida on seotud Jumala Sõna õpetamise ja kuulutamisega. Tuntumatest Jumala armuandidest on sellega seotud, tarkusesõna, tunnetuse sõna ja usk. Apostel Paulus, kes on tuntud ennekõike oma osava sõnakasutuse poolest, eristav sõnakuulutuse puhul õpetamisest, kuulutamisest, julgustamisest, teadmise ja tarkuse sõnade armuandidest. Neid kõiki ühendab soovitus, kes kõneleb, kõnelegu Jumala poolt antud sõnadega. Teatud mõttes on selle vastandiks inimeste sõnad ja arutlused.

Kui Rudolf Tobias laenas oma tuntud teose „Eks teie tea“ teksti 1 kirjast korintlastele, jätkub helikeelde pandud teksti järel Pauluse kiri sõnadega: Ärgu ükski petku ennast! Kes teie seas tundub endale targana selles maailmas, see saagu narriks, et ta saaks targaks! Nõnda ärgu siis ükski kiidelgu inimestest, sest teie päralt on kõik: teie olete aga Kristuse päralt ja Kristus on Jumala päralt. 1 Kr 3: 18, 21, 23

Enamik armuande on seotud teenimisülesandega. Algkogudusest alates on selleks olnud abistamise või tervendamise annid. Olgu siis annid millised tahes, tuleb meil teenida inimesi väega, mida Jumal meile annab. Andku Jumal ise meile selles oma abi ja õnnistust.

Kui kõneleja toob esile Jumala sõna, sel juhul ehitab ta üles kogudust. Üks õpetab Piiblit ühel moel, teine teisel. Ühe viis kõneleda kõnetab ühtesid ja teine teisi ja nii saab Jumal meile antud erinevate andidega kasutada meid evangeeliumi kuulutamisel ja oma koguduse ülesehitamisel. Talle olgu kiitus ja au igavesest ajast igevesti! Aamen.